COOKIE-MONSTER

Külastasime Kreeta pealinna Iraklionit, mis pidi olema väidetavalt saare kõige uhkem ja ilusam linn, kuid minule meeldib Hania rohkem – väiksem, armsam, ilusama sadamaga. Ainuke, mis andis märku sellest, et tegu on pealinnaga, oli tihe autoliiklus ja ummikud. Üldjoones oli kõik muu sama, mis mujalgi.

Iraklioni külastamine oli meie lõputuna näiva bussireisi, mille käigus ma jõudsin umbes 28.5 korda magama jääda ja poole oma sudoku raamatust ära teha, teisejärguline ettevõtmine. Esimesel kohal oli Minotauruse(kuningas Minose naise ja pulli väärastunud sohilaps),  koduks peetava Knossose palee.

Usutakse, et Minotaurus võis välja näha selline, nagu vasakul oleva pildi peal  kujutatud on. Endiselt ei teata kindlalt, kas tegu oli müüdiga või eksisteeris monstrum tõesti.

Tunnistan ausalt, et ootasin Minose lossist, paigast, mida peetakse kõrgtsivilisatsiooni hälliks, midagi enamat, sest giidide jutust jäi mulje, et tegu ei ole mitte varemetega, vaid üles ehitatud palee koopiaga. Juba kuuldes, et varsti jõuame kohale, hakkasime Liisuga otsima, et kus see majake siis on, aga ei midagi – ootasime rohkem sellist kinnist muuseumi laadset ehitist kui varemeid. Lossi originaalsetest osadest oli vähe säilinud, ülejäänud oli Arthur Evansi kätetöö. Üks variantidest, milline palee välja võis näha, on siis selline nagu üleval asuval pildil.

Kõige meeldejäävamaks seigaks kogu selle lõputuna näiva bussisõidu ajal oli Bali külake. Silmasime seda küll vaid kaugusest, kuid Bali Paradise’i (prantslased…. oh neid mälestusi küll) silt oli selgesti loetav ja isegi Talea Beach Resorti ranna nägime ära. Need, kes ei tea, millest ma räägin, võtku teadmiseks, et just see väike kaluriküla oli eelmine aasta see koht, kust sai alguse Top Club. Teame Liisuga juba praegu kindlalt, et külastame, seda kohta ka sel aastal.