20.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 09:23

0

Oi-oi-oi! Osad venelased on nii kurjad ja õelad, et on nõus endast nooremaid ja kehamassilt ligi viis korda väiksemaid inimesi füüsiliselt ähvardama ja ründama. Vot nii kirev elu meil ongi siin. Iga päev kardame pahasid sibulaid, sest iial ei või teada, kuna nad taas rünnakule kavatsevad asuda. Basseini äärne juhtum lõppes sellega, et meie tantsude tegemiseks kutsuti kohale turvamehed - just nii!

Päeva jooksul paluti meid, et me kirjutaksime hotelli ustele ja akendele happy new year ja merry christmas, kuid nad ei arvestanud sellega, et olid meile täiesti valed vahendid muretsenud. Esmalt anti meile party sprey, mis on mõeldud õhku piserdamiseks, sest see on nagu kumm ja klaasil eriti meeldiv välja ei näeks, ning siis anti meile kunstlume pudelid kätte, no kirjutasime siis need paar akent täis ja viis minutit hiljem märkasime, et kõik oli laiali ja alla vajunud, kui seda hotelli töötajatele näitasime, öeldi meile, et me lihtsalt kõrgemale kirjutaksime, kui see kiri alla vajub. Funnyburgers ma ütlen!

Õhtul käisime Merkaga poes - väga huvitav ja meeldiv kogemus. Nimelt kummitas mind Eamon - Do you wanna fuck me (yes I wanna do) lugu ja hakkasin seda siis poes laulma, kui olin oma häälel üks viis minutit kiljuda lasknud avastasin, et tegin seda poes, kus oli peale meie veel vaid üks naissoost isik. Kui lõpuks leti juurde maksma jõudsime, märkasime kohe, et töötajad juba arutasid meie neete ja üsna pea nad küsisid kuldsed küsimused - mis ja milleks need on? Meie Merkaga aga olime suht naljategemis tujus ja ütlesime, et meile lihtsalt maitseb metall. Selle peale hakati meile küll korteri võtmeid ja raha söömiseks pakkuma, kuid ütlesime, et eelistame kulda, ja uskuge või mitte, aga nad lubasid seda meile homseks tuua! Lõpuks tagusin kätega vastu letti ja laulsin we want the check, we want the check, üsna peatselt me selle ka saime. Kui hakkasime poest välja kõndima, laulsid töötajad meile sama viisiga see you tomorrow, see you tomorrow! Meeletult naljakas oli!

18.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 11:43

0

Hommikul sõitsid väiksed poisid ära, täitsa kurb oli, mis siis, et koos sai kõigest nädal veedetud, kuid väga harjumatu on ilma nendeta! Loodame, et Tarvo pea siis Eestis kokku õmmeldakse!

Basseini ääres tantsis täna üllatavalt palju rahvast kaasa ja pärast sooviti meiega isegi pilti teha! Vapsee värk eksole!?

Õhtul enne arrivalit tegime katsetust Ali-Babas disko käimalükkamisega, kuid kahjuks tulid inimesed alles peale meie ebaõnnestunud pingutust kohale! Sellele vaatamata oli meil endil lõbus ja saime ka tantse harjutada, mis on omakorda väga hea, sest tuleb tunnistada, et need hakkavad vaikselt ära ununema juba.

Täna õhtul saabus meile seni kõige suurem grupp - viiskümend persooni, kellest lastetoa materjali on üheksa. Olles pilgul üle nimekirja lasknud käia selgus, et enamus lastest on tüdrukud, mis tähendab, et saab palju käsi- ja näputööd teha, kuid loomulikult saab ka poistega piisavalt meisterdada ja joonistada! Aga nüüd pean ära tudile minema, sest hommikul läheme kõik seitsmekesi infotundi, sest nagu giid ütles: ,,siis tundub kõik lõbusam ja helgem!” Head ööd mupsikud!

NB! Liisu ma panin ukse ilusti väljast kinni!

16.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 12:47

0

Põhitegevus terve päeva jooksul oli asjade ajamine. Kuhu me sõitsime nii:
Pidime sõitma hakkama kell 11.30, kuid siis lükkus asi edasi 13.45-le ja kui me lõpuks sinna tähtsasse kabinetti sisse saime oli kell juba 15.30. Istusime seal oma hea pool tundi, kuid asi oli seda väärt, sest saime need asjad hooaja lõpuni!

Täna sõitis Lee tagasi Londonisse! Kurb! Ahmed on ka kurb, sest kõik tema sõbrad kaovad järest - kõigepealt Moustafa, siis Abkarino (sp? Selle ma lihtsalt pidin siia panema, sest muidu Merka hakkaks jälle oma tähestikusuppi sööma) ja nüüd Lee. Nüüd peab Ahmed üksinda kõike tegema - tupekas!

Täna oli üldse õnnetu päev, sest Henri ja ta kamraadid suutsid oma digika kuhugi ära kaotada. Arvatavasti unustasid nad selle ühte minibussi, kuid siin on neid ilmselt rohkem kui sissekirjutatud elanikke.

Veidi enne kella seitset õhtul läks Kati vaatama, kes ukse taga oli ja nii kui ta ukse lahti tegi hüppas üks vene naine uksest sisse ja hakkas vene keeles jahuma, mis siis, et me ütlesime, et meie vene keelt ei räägi! Ta seletas tükk aega midagi, kuid me ütlesime talle, et ja jaa, saame ja sust aru ja mida iganes, omatigi see polnud nii. Peale selle naise külaskäiku helistas Merka retseptsiooni ja urjustas seal olevate poistega, sest kliendid ei tohiks teada, kus me elame!!
Positiivset leidus ka - nimelt käisime taaskorda ATV-dega sõitmas, sel korral olid meie tiimist kohal Kati ja Vernek, muidugi mina ka. Tuleb tõdeda, et üksinda on tunduvalt etem sõita, sest siis ei pea pidevalt muretsema, kas teine on veel peal ja hüpetest saab ka täiega üle minna! Sel korral näitasid kõik oma paremaid ilu- ja jõunumbreid.

Stiilinäide:
Vernek demonstreeris ka õhulendu, kuid sellest kahjuks pilti ei ole.

Peale järjekordset ATV lõbusõitu seadsime Kati ja Liisuga sammud Laguna Viasta poole nightshowd vaatama. Neil on seal kombeks iga riigi esindajatel wii karjuda lasta, et õhtujuht ütleb riigi nime, üks, kaks, kolm ja siis inimesed karjuvad. Seda tehakse muidugi ainult hotelli külastajatele, kuid üsna pea kui olin jõudnud Liisule öelda, et Nico (animation teami juht) võiks Eesti ka välja hõigata, tegigi ta seda. Alguses ei saanud me keegi aru, mis värk on, kuid kui ta juba teist korda Estonia hüüdis kiljusime nii kuis jaksasime, kuid siiski nii, et väärikus alles jäi!

Kuskil kella 3 ajal öösel oli meie uksel koputust kuulda, selgus, et Tarvol õnnestus pea lõhki kukkuda. Läksin siis nende tuppa ja rääkisin, mis mina arvan ja lõpuks kutsuti talle ka arst, kes võttis juba ainult kohaletulemise eest 50 euri. Selgus, et ma rääkisin täitsa õiget juttu ja haava oligi vaja õmmelda, kuid õmbluste eest oleks veel 100 euri küsitud ja seega otsustati, et oodatakse Eestisse naasmiseni, sest seal on arstiabi ju tasuta.

10.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:25

0

Päevast ei olegi erilist mõtet kirjutada, sest need on meil juba väga üksluiseks kujunenud, kuid õhtul tulid Crown Plaza animation teami liikmed meile külla ja plaanisime koos Laguna Vistasse nightshowd vaatama minna. Lõpuks kujunes küll välja nii, et sinna läksime vaid mina, Liisu ja Kati, kuid pärast saime teistega Patayas kokku ja tantsisime nii kuis jõudsime!

Ahmedil õnnesus muideks selle kuu aja jooksul, mil me siin oleme olnud, oma teine telefon ära kaotada. Teine telefon - saate aru, minu telefon on juba mingi 4 aastat vana ja ikka alles :D

NB! Anni pesi McDonaldsi vetsus jalgu, ja kraanikauss oli nii kõrge, et ta väänas seda tehes jala ära!!!

07.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:26

2

Kui Anniga täna netist tagasi tulime märkasime Starbucksi juures arvatavasti maailma kõige jubedamat täispuhutavat jõuluvana üldse!!! Arvan, et suudaksin õhupallidest ka ägedama jõulutaadi kokku meisterdada, kui see värisev vana, mis tuntud kohvipoe kõrval seisab!


See ATV seal kõrval muudab kõik ikka väga pühadelikuks, kas pole?!
Õhtupoole plaanisime Merka ja Ahmediga taaskord Patayasse minna, kuid kainena me seda teha ei tahtnud ja nii kujuneski välja, et me lihtsalt istusime ja rääkisime - teemad varieerusid usust pereni.

PS! Mika ära siis unusta emale öelda, et ta Tele2-te helistaks ja neid rängalt sõimaks, sest ma tahaks lõpuks ometi helistada you know!!

06.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:21

0

Külastasime Anniga täna ühte vaieldamatult parimat riidepoodi siin Nabq Bay’s. Leidsime sealt hirmus ilusad kleidid, kingad ja kotid. Asi oli nii, et Anni proovis ühte halli-musta triibulist kleiti, mis nägi ta seljas ülisupermegahea välja ja samal ajal ütles poemüüa mulle, et tal on ka midagi spetsiaalselt minule - ja nii see oligi! Ta tõi mulle ühe äärmiselt lihtsa lõikega, kuid mulle päris hästi selga istuva musta kleidi, umbes kaheteist sentimeetrise kontsaga punased kingad ja praktiliselt samas toonis käekoti. Uskuge või ei aga ma nägin isegi enda arvates selles kostüümis päris püss välja, või nagu Mika ütles - täitsa kahur! (egolaks…sorryyyyyyy)
Anni proovis umbes samasugust musta kleiti kui minagi ja minu arvates nägi ta selle kleidiga ikka rängalt hea välja, kuid talle millegipärast see ei meeldinud.
Päeva jooksul õnnestus meil Anniga lõpetada viie kostüümi joonised, kuid arvame ikkagi, et õmbleja, kes asub meist kolme tunni bussisõidu kaugusel, ei saa neist õigesti aru! Näiteks Pipi kostüümid tulevad meil sellised nagu paremal pilt on.

Pean mainima ka seda, et homme varahommikul sõidab Mustafa, kellel on tegelikult veel kolmteist eesnime, kaheks kuuks Kairosse eksameid tegema. Tänu temale me ATV-dega sõita saimegi!

Loomulikult oli ka juba tavaliseks saanud Pataya külastus päevakavas, kuid sel korral toimus see tunduvalt väiksema seltskonnaga ehk siis vaid Ahmed, Lee ja mina. Nurisemiseks pole aga põhjust, sest tantsida on alati tore, mis siis, et Ahmedi kõrval mul kompleksid tekivad, kuid ikkagi!!!!

05.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 05:32

0

Lastetoas meil täna kliente ei leidnud, kuid see on hea, sest Ali-Baba oli suurpuhastuse all. Te ei kujta ette ka, milline see põrandapesu vesi oli - JUBE! Põrandakivid andsid värvi ka veel ja siis oligi vesi selline potipunane. Läksime siis Anniga restorani küsima, et kas me kooki võime võtta, et baaris süüa, siis öeldi, et ei tohi. Meie aga olime nii solvunud ja nii suure koogi söömise vajadusega, et läksime mänedserile, kelle nimi on arvatavasti Ahmed või Muhhamed, kitule ja tema kohe lubas meil seda kooki võtta :D .

Lastediskole ei ilmunud taaskord ühegi mudilast ja selletõttu tegime jälle enda tantse. Meie üllatuseks tuli lõpuks Ali-Babasse päris palju rahvast kokku ja uskuge või mitte, aga neile meeldisid meie tantsud. Meist tehti isegi pilte!! Uus Kroonika laks?!?

Internetti külastades leppisime Ahmediga kokku, et õhtul on taaskord Pataya (ei mitte Tartu klubi) külastus ees. Esialgsed plaanid olid samad, mis eelneval õhtul, et mina ja nemad, kuid siis lisandus ka Harri ja õhtu arenedes muutusid plaanid veelkord ja Anni ning Merka tulid samuti koos meiega peole.

Esmalt seadsime sammud alkoholi järele ja istusime siis La Stradal maha ja lasime maitsemeeltel oma tööd teha. Peale pudelit rummi hakkasime lõpuks klubi poole liikuma kuid eelnevalt olime Merkaga avastanud, et Lee’l on jube hea lõhn ja siis me lihtsalt jälitasime teda! Uskuge, meil oli endal vist veel imelikum kui Lee’l, peale meie halva jälitusoskuse avastamist. Tantsida sai palju ja hea seltskonna tõttu oli ka tuju positiivne, mis siis, et Anni ja Ahmed vahepeal karvupidi kokku läksid! See õhtu lõppes aga alles viie ajal, millest võib järeldada, et peod lähevad järjest paremaks!

04.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 04:12

0

Päev oli meil nagu iga teinegi - sai tehtud nii tööd kui nalja. Meie Anniga aga avastasime, et jube mõnus on enne hommikuse vahetuse lõppu baarist saiakesi ja kohvi võtta, siis maha istuda ja lihtsalt rääkida!

Liisu, Harri ja Anni said millegist toidumürgituse ja nad jooksid üksteise võidu vetsupotti kallistama! Annil õnneks nii paha ei olnud kui teistel, muidu oleks vetsudega kitsaks läinud.
Epideemia tõttu pidin Ahmedi ja Leega üksinda välja minema, kuid ikkagi oli lõbus ja sai palju naerda. Ahmediga koos tantsimine aga tekitab tõsiseid komplekse, sest tüüp lihtsalt liigub niivõrd hästi.
Õhtu oli vahva ja leidis lõpu alles poole nelja ajal.

03.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 22:36

0

Nii, nüüd pean ausalt üles tunnistama, et ma ei pannud selle päeva kohta midagi kirja! Aega oleks küll olnud, kuid alati tuleb ligi sada kaks toimetust päevakorda, mis vajavad kohest tähelepanu. Ometigi võin sajaprotsendilise kindlusega väita, et midagi eriti üllatavat ja erakordset ei toimunud.
Lastediskole ühtegi last ei tulnud ja seega saime enda tantse harjutada. Hetke seisuga on neid kokku üheksa ja tuleb tunnistada, et vahest lähevad nad ikka omavahel sassi ka.

Õhtu tipphetkeks oli arvatavasti Merka ja minu “tere, oleme imelikud-maa” külastamine. Kõik sai alguse töövormist ja pearättidest, kui meil mõlemal need seljas olid läksime elutuppa ja väitsime, et me oleme gäng ja kaksikud veel pealekauba. Millegipärast ei tahetud meid aga eriti uskuda. Hakkasime siis sünkroonseid ja ka mitte sünkroonseid liigutusi tegema, muidugi ka meie juba tavaliseks saanud lollusi ja kindlustasime kõigile, kes seda nägid, naerukrambid.
Ühesõnaga on meil elu siin lõbus ja vahelduv, kuid lund tahaks ikkagi!

Hommikul käskis Merka mul paakidele jalad alla ajada, sest meil oli üks väike üllatus vaja ära teha! Nimelt läksime me lastepopsunurgakesse ja hakkasime jõulusokke õmblema, kuhu päkapikud saaksid komme panna! Seitsme soki õmblemiseks kulus meil kolm tundi, kvaliteet pole küll kõige parem, kuid mõte on südamest ja siiski tulid need väga nunnud!















Teibiga panime seinale - mägiaivarid oleme Merkaga :D

Liisu sokk















Kati sokk















Merka sokk















Anni sokk















Harri sokk















Verneku sokk














Minu sokk














Nii nad nüüd ripuvad meie koridori seinal ja ootavad, et päkapikud neisse midagi paneksid ja meie nad uuesti tühjaks teeksime!

Õhtul mõtlesime asju veidi rahulikumalt võtta ja väiksed koksid teha. Viski oli harjumatu maitsega ja seega jätkus teda kauemaks. Sai lahatud teemasid Eesti valitsusest vanaemadeni välja. Mingil hetkel avastas Vernek, et tal on külmikust midagi vaja, kuid kohe kui ta külmkapi ukse lahti tegi lendas sealt minu guava nektari pudel põrandale kildudeks. Ma ei olnud küll seda veel juua saanud, kuid põrand lõhnas küll pärast väga meeldivalt. Vähemalt oli tast natukenegi kasu…

Tänane hommik oli üllatavalt vaikne - ei tea, mis toimus. Asi võis muidugi olla ka päkapikus, kes meile shokolaadi tõi, kuid mine tea!

Lühidalt kokku võttes oli päev väga sündmustevaene ja veniv. Ometigi tunnen, et siinkohas on vist õige aeg ära mainida fakt, et kana ja veise vokiroad, mida ma täna õhtul sõin olid galaktiliselt maitsvad võrreldes teiste toitudega, mida siin nii sibulatele, kui ka meile serveeritakse.
Õhtul läksime juba suurema kambaga netti, kuid lõpuks jäime sinna vaid Liisu ja mina. Te ei kujuta ette ka, mis meil seal toimus. Muud ei kuulnudki, kui et nii ikka ei ütleks või nii ikka ei teeks. Istusimegi kaheksei seal ja irvitasime meeletult kas teineteise või enda üle - kõrvalvaaajatel võis veidi imelik olla meid vaadata, kuid meil oli liiga lõbus, et seda märgata!