Work, work and once again work!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 18:19


Pärnu ;) 001It’s 04.19, I made it home like 20 minutes ago and my workday had to end at 00.00 – nice eh??

It’s almost that I can’t even live my life because I spend the majority of my time at work. For example December has 31 days, that makes 744 hours and I spent 220 hours at work, taking 8 hours of sleep per day in consideration leaves me with 276 hours of free time and that’s less than half of the month and generally you spend about 160 hours (+\- 8hours) per month at work so I spent approximately 60 hours more at work than people typically do.

I really need some time to relax with the problems at work and some personal issues that I just can’t seem to be able to work out, so I’m quite glad that we’re going to the New Years Eve party tomorrow – I hope it’ll give me an opportunity to let out some steam, but I do have to admit that I’m not in a very “festive” mood. I don’t really feel like partying and I don’t even know why.

Nevertheless I hope you all enjoy your New Years Eve!


X O X O,
Cookie Monster ;)


Posted by Cookie Monster | | Posted on 01:19


Eesti 021

Want to guess what I’ve been up to? Yep – you got it right – working! Working, working and partying – that’s pretty much how my life goes now. Working during daytime, partying at night and when I get some time then I sleep :D

I borrowed 3 books from Ave and I haven’t had the opportunity to read them because most of my time I truly am working and 4 days ago I received the book I won from Ave’s birthday giveaway but unfortunately I haven’t had the time to go home and pick it up but I am very delighted that I won it – I L.O.V.E. books.

We’ve had parties at our place basically every day so there’s always a lot of cleaning up to do, but since we’re all most of the time working we have to do it before going to work or after work, at it’s not a nice way to start or end a day, but at least the parties are always a success :D Well apart from the fact that I’ve been told that my ass and boobs are petite – nice eh?? I’ve constantly figured that I’m relatively proportional (not taking into consideration my big hips – that’s my mom’s slipup) but as it comes out then not for EVERYBODY!! Fuck – I’m not perfect..What a bummer..

Another thing that really bothers me is when people call from some bizarre numbers – what’s up with that?? Nowadays everybody has a cell phone and their own number so why can’t they use their phone for calling? Maybe they just have many numbers, but then again I ask why? Perhaps I should just stop answering calls from numbers that I do not have in my phonebook.

In 2 days it’s going to be New Years Eve – can’t wait for it! We rented a house in South-Estonia, there’s going to be about 30 persons at the party. It was written on the invitation to come dressed unpredictably so me, Agne, Kadri and Katrin are going as nurses – sexy nurses ;). We have these dresses that are short as hell and the cleavage couldn’t be any bigger so we’ll see what’ll happen.

Oh an I forgot to wish you all merry Christmas!


X O X O,
Cookie Monster ;)

Get this party started!!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 16:13


Siret and Cookie

Yesterday some of Siret’s acquaintances visited her and guess what they brought – Absinthe! It was so hilarious to see them consume it because they didn’t want to drink it straight so they decided to drink it as a slam with Sprite but it was still a bit too strong for some of them (they’re just weak :D:D).

They also brought a water pipe so we smoked a lot of it and played poker and other card games where I cheated a lot cause I had lost far too many times (6):D

Then we made our way to club Illusioon where some of my acquaintances were waiting for me/us. I was wearing my little white dress and due to it I was always in the spotlight – Siret even heard some random men talking about me – when I go to a party or a night club then I dress to impress – that’s the only way I do it! (Yes I know my ego is enormous but hey – that’s me!)

We got tired of Illusioon soon so me, Siret, Mihkel, Vallo and Sergei made our way to club Maasikas – now that’s where the real party was at! When you know the barmen then it’s a very big benefit – you get served before the other clients and you might even get some stuff for free but if you know Mihkel’s credit cards pin code then you get everything for free :D.

It was extremely fun in Maasikas and in total it’s a night to remember!
Thanks to everybody who made it unforgettable!


X O X O,
Cookie Monster ;)

Ho Ho Ho motherfuckers!!!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 12:04


Cookie Monster in personJust nii – teie suurim hirm on tõeks saanud just enne jõule – I’M BAAAAACK!!!! Lisaks tingituna sellest, et  eestlased on nii targad inimesed, et valdav enamus oskab inglise keelt (ja välismaalased eesti keelt ju ei oska….) hakkabki mu blogi antud postitusest alates olema inglise keeles.

So let me tell you what I’ve been up to since my trip to Pärnu that I last wrote about:

  • The most important thing is that now I reside in Tartu – a city that I absolutely LOVE!!! I had to move because I got a job, I work in Tähe pool hall and it’s a little bit funny cause I used to play pool, täht means star in English and I have 6 star tattoos and stars are my utterly favorite shapes in the world, besides that it came out that I actually know the owner. I really like the job but it’s sometimes hard and quite exhausting.
  • KeiliDuring November I lived with Keili ( a really fantastic girl from the good old times) and we went to some parties, I got to know some of her new friends and acquaintances from college, it was rather fun, but the coolest thing ever happened on the night of the 30th November. We had just finished smoking  water pipe and we craved for chocolate and ice-cream so we made our way to the nearest gas station just to find out that they only serve from a teeny hatch but Keili :*we’re the kind of persons who have to touch everything so we made our  way to the center of the town – to McDonalds to be exact. We got some burgers and fries and started to make our way back home but then we realized that it was already 1st of December – Keili’s birthday. We stopped at a playground and started swinging, soon we put on some music and then we started to dance – you guys have no idea how cool it is to dance at night by a river at a playground! Like really it was one of the craziest and the funniest things at the same time.
  • In the beginning of December we went to the movies to see the Twilight Saga: New Moon and to be honest then I expected so much more that what I saw. I adored the first movie but the sequel was a bit disappointing.  I’m not saying it was bad, but it wasn’t the whole package – something was missing.
  • PÖFF (Pimedate ööde filmifestival – Movie festival of dark nights) was also occurring in the beginning of December and we went to see a movie named Ordinary People. It was about soldiers who were sent out and they had to kill people, they thought that they were given a direct order but no one told them to do anything – they were just ordinary people killing ordinary people like themselves without a straight order (very surreal if you ask me!).
  • 3 days ago we had a Christmas party at our work – now that’s a party you’d remember forever if you’d been there that is ;) Pool, strip poker and a shitload of laughing combined with dancing. Some people didn’t even go home for the night cause they had to work the next day. It was a really cool party – well the beginning was boring but the end was wild and crazy ;) After the party me and Eleri went home at 8am and we smoked water pipe and slept until the next morning. Now that’s what I call a PARTY!
  • PartyYesterday we celebrated Frederico’s birthday and we had like 8 persons over. It was loud and even the neighbors from upstairs came down to complain – but it was fun for us ;) Last guests left around 6am (this is a very normal time for our guests to leave, if they don’t decide to spend the night that is ;)). Well actually they didn’t really leave, they were more like kicked out cause one of them didn’t want to leave. I’m just TOOO ADORABLE ;)

As you can see a lot has happened and I probably didn’t even write about most of it, but if something important comes to my mind that I forgot to write in this post, then you can be sure that it will be in one of the following posts ;)


X O X O,
Cookie Monster ;)

Sugar ;)

Posted by Cookie Monster | | Posted on 15:18


Pärnu ;) 057Käisime siis Siretiga Bravos, kuid kahjuks sarnanes see tondilossile. Seega siblisime nii kiiresti kui vihmas võimalik Sugarisse, et lõpuks ometi natuke tantsida. Sättisime fuajees oma sassis juuksekarvad ilusti soengusse tagasi ja in we went! Rahvast oli kindlasti rohkem kui Bravos, kuid siiski vähem kui lootsin. Ometigi oli äärmiselt fun – me praktiliselt ei lahkunudki tantsuplatsilt ;)

Õhtu jooksul lahutasid klubikülaliste meeli Sugari tantsutüdrukud, palja Pärnu ;) 070ülakehaga trummar ja üli seksikas Sky+i DJ(krrrmjäääu ;)). Minu lemmik seigaks antud õhtust oli üks dialoog, mis sai alguse sellega, et mingi suvaline tüüp tuli minu juurde ja küsis millegipärast inglise keeles: ,,do you want to dance,” kuid minu kõrvus helises tol hetkel vaid muusika ja küsisin siis vastu, et what? Selle peale ajas kutt oma selja sirgu ja ütles väga kurja tooniga: ,,sa ei ole inglane,” millele peale mina jahmatanult käratasin: ,, t*ra ütlesin, et olen inglane või?” Nagu isegi arvata võite oli see mees paari sekundiga mu silmapiirist väljas. Tegelt ma ei saa siiamaani aru, miks ta arvas, et ma inglane olen. But all good that ends good! ;)

Head ööd tibulibud,

Kadi ;) 

Bussiga sõidan ma...

Posted by Cookie Monster | | Posted on 09:11


Hängisime eile Keiliga ja kui tahtsime tema juurest bussiga kesklinna sõita, saime ebameeldiva üllatuse osalisteks. Nimelt tundus esmapilgul kõik korras olevat, kuid äkki bussi jõud rauges ja bussi taha tõusis suitsupahvakas, kuid peatuda ei saanud, sest olime keset silda. Rahvas hakkas vaikselt märatsema ja nõudma, et bussijuht peatuks ja neid maha laseks, kuid sellele vaatamata otsustas bussijuht liikluseeskirjadest kinni pidada ja buss veniski vaevaliselt lähimasse peatusse. Nii, kui rahvas oli bussist maha astunud, kihutasid kohale lausa neli tuletõrjeautot! Tuld ei paistnud, kuid suitsu oli üsna palju!

Bussijaamas läksid meie teed Keiliga lahku - tema seadis sammud kodu poole ja mina istusin juba järgmisse bussi, et Siretile külla sõita. See reis tundus kestvat terve igaviku, kuid umbes 50km enne Pärnut oleks buss ühele autole tagant sisse sõitnud, sest autojuht ei arvanud, et suunatuled mingit tähtsust omaksid. Sellele seigale vaatamata jõudsin ilusti ja tervelt Sireti juurde.

Peale Sireti tööpäeva lõppu käisime tegime poes väikesed sisseostud ja kõndisime tipa-tapa tema poole, kus algas juba pikem vestlus teemadel, mida keegi teinud on. Jutud räägitud märkasime, et on aeg hakata ennast peole minekuks valmis seadma ning sel korral viis tee meid Sugarisse, mis oli üllataval kombel protsentuaalselt suurema vaba põrandapinnaga, kui täidetud põrandaga.

Pidu oli fun - tantsisime kuni kella neljani ja siis vedasime oma ahtrid voodisse.

Hetkeseis on selline, et ootame taaskord õhtut ja tänaseks esimeseks sihtmärgiks on Braavo ja siis taaskord Sugarisse.

NB! 89 vene keeles on vosem desjat devjat, 78 on sem desjat vosem, 1/8 on suurem kui 1/16 ja 90-10% on 81 ;)

Musid ja kallid,


Posted by Cookie Monster | | Posted on 11:26


Kallid kaasmaalased, teatan ametlikult, et olen kodumaad väisamas ja seda juba kuu aega. Olen nii mõnegagi tänaval kokku jooksnud ja siis saanud selle “miks sa ei ütlend, et Eestis oled” epistli, seega mõtlesingi, et on ehk siis parem kui teen selle kohta avalduse – eksole!

Netis mind eriti kohata ei või, kuid telefon on mul küll 24/7 käeulatuses ja number on sama, mis juba aastaid – seega võivad kõik, kellel peaks mind pakiliselt vaja minema, mulle lihtsalt helistama.

NB! Ei, ma ei toonud teile suveniire!


Posted by Cookie Monster | | Posted on 10:59


Eile õhtul otsustasime, et asume täna taaskord lõunaranniku poole teele, kuid sel korral paikadesse, mida keegi meist veel külastanud ei olnud. Kahjuks pean tunnistama, et kohad nagu Frangokastelo ja Hora Sfakion, mis on kuulsad kui päevituskohad valmistasid meile suure pettumuse. Nimelt ei olnud neis kohtades ei palme ega midagi muud, mida vaadata oleks tahtnud.

Oliivipuud õõtsusid küll ühtses taktis tuulega, kuid see ja mäed olidki kahjuks ainsaks vaatamisväärsuseks.

Vähemalt oli ettevõtmine tänu seltskonnale lõbus :)


Pildid tulevad siis kui olen need fotokast arvutisse suutnud transfeerida :P


Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:41


Crete 2009 012Aga täna käisime me taaskord pealinna väisamas, sest tervel saarel on suured suured allahindlused ja tahtsime ka nendest osa saada. Tee oli taaskord pikk ja kurviline, kuid elas üle – me ju tugevad Eesti tüdrukud :D  Külastasime kõiki kohustuslikke vaatamisväärsusi ja kõiki poode, kus vähekenegi allahindlust oli – aega läks aga asja sai – kõik Crete 2009 010ostsid midagi – edendame Kreeta majandust ;) Tagasiteel peatusime ühes kohalikus popis rannas, kus meie Liisuga vetsu pähe kellegi majja sisse tormasime – oops :D Antud rand oli küll ilus ja puhas, kuid õudsalt ülerahvastatud, et kui sinna rannamõnusid nautima minna siis peab juba hommikul kell seitse koha kinni panema, sest muidu ei mahu ära…aa ja sealt väikesest turistikülast välja saamisega on muidugi ka veel oma lugu – nimelt õnnestus meil kuidagi ligi kahekümne kilomeetrine ring sisse teha ja täiesti mägedest ära käia – aga ega me ei ole siiamaani välja mõelnud, kuidas meil kiirtee vahepeal märkamata jäi :D Aga üldiselt oli tore päev, kui välja arvata intsident, mis meil õhtul mänedžmendiga oli – aga sellest ma ei kirjuta, sest see on liiga õel :P

Uus hotell

Posted by Cookie Monster | | Posted on 11:00


Tänane päev ei kulmineerunud vaid palmide rannaga vaid hoopis sellega, et kolisime taaskord uude hotelli, mis minu arust ei ole absoluutselt oma kolme tärni väärt. Jube esimestel minutitel uues toas oli märgata pöidla suuruste prussakate õhinat saginat ja selle peale öeldi vaid it’s okay. Okei my ass – no proovige ise magada, kui koguaeg on hirm, et mõni neist sulle kaissu poeb ja lisaks neile mutukatele on voodi vedrustus täiesti läbi, magada saab ainult äärtes, sest keskel lamades on vedru perses kinni. Oleks siis toas jahegi aga ei, konditsioneergi ei tööta korralikult ja rõdu uksed ei käi lukku ja neid ei saa lahti hoida, sest rõdul on sipelgapesa. Juba esimesel kohtumisel mänedžmendiga tehti meile selgeks, et meie peame nende pilli järgi tantsima ja nemad mingied kompromisse ei tee. Vot sulle paremat elu – parem oleks olnud suu kinni hoida ja kannatada eksole!

Limno Preveli

Posted by Cookie Monster | | Posted on 09:39


DSCN1476 Külastasime Kreeta lõunarannikul asuvat randa, mis kannab nime Limno Preveli ja on kuulsaks saanud kui palmide rand. Teekond sinna on küll pikk ja käänuline, kuid täiesti seda väärt. Allikad, mis mägedest alla vulisevad moodustavad jõe, mille kaldaid kaunistavad igas mõõdus palmid. Ainuke konks selles kõiges on see, et palmide lähedalt nägemiseks tuleb vesiratas laenutada ja julgelt vastuvoolu palmide poole vändata. Nii me siis tegimegi ja seda me ei kahetse! Varjude mäng, mis palmide tihnikus aset leidis oli lummav ja sealt ei tahtnudki eriti ära tulla, kuid lõpuks väntasimegi mere äärde tagasi ja laotasime rätiku maha, et natukenegi ihu pruunistada.

Kohtu Kreetaga

Posted by Cookie Monster | | Posted on 12:40


Rethymno sadamKäisime ekskursioonil nimega kohtu Kreetaga, mis koosnes väikeste mägikülade, iidsete hauakambrite ja Kourna järve külastamisest. Nägime palju selliseid kohti, mida turistina ise seigeldes ilmselt ei avastaks. Bussijuhiks oli meil pooleldi Ukraina ja pooleldi Kreeta juurtega äärmiselt jutukas mees Angelos. Bussijuht rääkis vaid vene ja kreeta keelt seega oli meil väikeseid raskusi tema mõistmisega, kuid kuidagi saime hakkama ja isegi nalja sai visatud!

Külades oli näha vaid mehi tavernides istumas ja jälgimas, mis tänavatel toimub. Naised on üldjuhul päevad läbi kodus ja tegelevad majapidamise ning Crete 2009, Meet Crete 032kokkamisega. Mehed ootavad kuni naised neile helistavad, et toit on valmis, käivad söömas ära ja lohistavad enda ahtrid taas trahtrisse tagasi, et vahepeal aset leidnust omavahel jutustada – hullemad klatšimoorid kui naised!

Laste kohta käib täiesti teine jutt. Nimelt töötavad vanemad selleks, et nende võsukesed saaksid ülikooli ajal vähemalt 1000€ taskuraha ja endeid ehtida kõige kallimate ja uuemate firmariiete ja aksesuaaridega. Kool ei olegi nende jaoks nii tähtis, kui enda näitamine ja asjadega eputamine. Enamik lapsi elab kuni abiellumiseni vanematega koos ja seni kaua ei käida ka tööl. Easy living noh…

Küla tänavad on alati kahesuunalised, kuid samas vaid nii laiad, et mahutada korraga üks auto. Täiesti tavaline on see, et üks auto peab teiseCrete 2009, Meet Crete 055 möödumiseks hea kümmekond meetrit tagurdama.

Kourna järv on Kreeta ainuke magevee järv ja see paikneb täiesti mägede vahel ning on ehk isegi natukene liiga soe. Tee järve äärde on allamäge ja mõlemale poole jäävad keraamika poed oma seitsmesaja kolmekümne nelja erineva tootega, millest üks on ilusam kui teine, mõningal juhul ka nilbem – siinkohal pean silmas soola ja pipra toose, mis on kilpkonnade kujuga ja üks teise seljas. Antud veekogu pole ainult oma vee pärast eripärane vaid ka selle, et seal elavad nimelt kilpkonnad. Kahjuks oli ainuke kilpkonn, keda meil näha õnnestus minu nabaneedi küljes, kuid alati on ju võimalus sinna kaunisse kohta naasta.

Heal lapsel mitu nime??

Posted by Cookie Monster | | Posted on 12:37


Hetkel, mil panin oma jalakesed taaskord oliivide rohkele Kreeta saarele, tuli mulle meelde, et kohalikel on millegi pärast äärmiselt raske mu nime hääldada. Neli lihtsat tähte, kuid hoopis eriskummalised hääldused: Kodi, Kõdi, Kädi, Keit, Kait, Kaidi, Katja ja Keidi. Peagi sai jälle selgeks see, et on täiesti absurdne neile õiget hääldust õpetada ja seega tutvustangi end tänaseks juba automaatselt Keidina, kuid ausalt öeldes on veel mõningaid persoone, kes ka selle nimega hätta jäävad

Hetkel loen raamatut nimega Attila: The judgement ja see on kirja pandud William Napieri poolt. Tunnistan, et mind pole iialgi ajalugu paelunud ja ma pole kunagi vabatahtlikult ajaloolist raamatut lugenud, kuid õnneks on see raamat teistsugune – see ei ole igav ega tähtsusetuid aastaarve täis. Võttes arvesse ka fakti, et see on mul siin oldud aja jooksul juba viies raamat, julgen nüüd juba 98%-lise kindlusega väita, et olene tõesti koju jõudes targem :P

Lihtsalt sõprus?

Posted by Cookie Monster | | Posted on 02:58


Miks öeldakse, et pole olemas sellist asja nagu mehe ja naise vaheline sõprus? Mina suudan küll vastassoost persoonidega suhelda seksist kaugemal tasandil, kuid tuleb tunnistada, et mehed seda ei suuda.

Hetkel on kõige paremaks näiteks meie nüüdseks ekssõbrad Tomas ja Dimitris. Käisime nendega mitu korda väljas ja meil oli tõesti lõbus, kuid ma ei saa aru, kuidas me saime Liisuga nii naiivsed olla ja uskuda, et ka nemad tahavad vaid funni häävida.

Nimelt on lugu järgmine: viimane kord, kui nendega väljas käisime, muutusid nad väga julgeks ja hakkasid oma käsi toppima sinna, kus nende koht kohe kindlasti ei ole. Tomas tõi meid hotelli ja ta oli väga veendunud, et saab öö meie juures veeta – keep dreaming – õnneks on Liisu nii hakkaja tüdruk, et ta lihtsalt viskas selle kiimiku välja ja polnud palju puudu, et tüüp oleks ka jalaga paakidesse saanud. Järgmisel päeval ta helistas ja ei teinud juhtunust juttugi, seega eeldasime, et ta sai ise aru, et see oli eelneval õhtul liiga kaugele läinud.

Lähenes nädalavahetus ja saatsime macho mehele sõnumi, et tuleme vaid siis välja, kui nad hoiavad oma käed eemale ja ei ürita midagi, sest meie tahame lihtsalt väljas käia ja lõbusasti aega veeta ning ei midagi enamat. Lõppu lisasime ka selle, et kui ta ei suuda seda respekteerida, on meie sõprusel lõpp. See, et ta meile midagi ei vastanud ega helistanud, ainult kinnitas fakti, et tüübid lootsidki meid oma vooditesse meelitada.

Seega on enam kui kindel, et ütlus, et anna oma vastassoost sõpradele võimalus endaga magada ja nad teevad seda, vastab tõele. Olen enam kui kaheksakümmend kolm ja pool protsenti kindel, et sellega sõprus lõppeks ja sellest tulenevalt soovitan kõigil oma seksuaalseid ihasid talitseda.


Posted by Cookie Monster | | Posted on 12:52


Palju aega on möödunud korrast, kui viimati siia midagi kirjutasin, kuid pean tunnistama, et ikka juhtub.

Igavuse peletamiseks oleme hakanud kahe kilomeetri kaugusel Creta Star hotellis nightshowsid vaatamas käima. Nende animatsiooni tiim on 13 liikmeline ning valdav enamus on itaallased. Üks neist meenutab üllatavalt palju Mikat – nii oma stiili kui ka olemuse poolest. Eestist lahkudes lootsin meeletult, et saan vähemalt Kreetal oma tüütust väikevennast, kes on must peajagu pikem, rahu, aga ei, ka siin peab olema teda meenutavaid inimesi.

Jaanid möödusid vaikselt, õigemini me ei tähistanudki neid, sest hotellis oli antud ajal meile lisaks vaid neli eestlast ja oleme neist vaid kahte näinud. Meil olid küll mõned kurjad plaanid, kuid õnneks need ei läinud täide.

Oleme vaikselt uut kodukanti avastama hakanud ja oleme leidnud puud, /põõsad, mis kannavad järgmisi vilju: aprikoosid, viinamarjad, apelsiinid, ploomid, viigimarjad ja otse loomulikult ka oliivid – enamus neist on küll juba tühjaks tehtud – ei ma tõesti ei tea kelle poolt, kuid meie puuviljanälga rahuldavad ka arbuusid ja melonid, mida sööklas lisaks õuntele, virsikutele ja apelsiinidele pakutakse.

Mõned vabad hetked veedame mullitades, nagu pildilt näha on ja teised mitte nii kiired momendid veedame raamatuid lugedes. Homme alustan juba viienda raamatuga, kes teab ehk olen kojutulekuks isegi targemaks saanud…

Crete 2009 001

Kallid ja musid,


Mind on märgistatud/sildistatud?? (I've been tagged?)

Posted by Cookie Monster | | Posted on 11:04


Ave märgistas/sildistas mind.
Ma pean kirja panema 6 ebaolulist asja, mis mind rõõmsaks teevad:
1. Vihm
2. Kirsid
3. Tähed
4. Lumi
5. Mullid
6. Päike
Ja siis pean veel märgistama/sildistama 6 inimest (või minu juhul nii palju kui mul "blogisõpru" on): Mihkel, Liisu, Merka

Uus algus uues hotellis

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:36


Just täna hommikul paigutasime oma taguotsad valgele nahkdiivanile oma uues toas Aria Village’is. Alustasime 07.25 Apladas Beachi juures teekonda, ning nüüd me olemegi kohal. Lausa 75 kilomeetri kaugusel oma endisest “kodust”. Haniast sai kõigest tunniga Heraklion ja seda taaskord tänu bussireisile.

Toad on väga esinduslikud ja tõesti viite tärni väärt, kuid kahjuks on rand hotellist kaugel, bassein väike ning majutuskompleks on linnaelust lausa 15 kilomeetri kaugusel.

Homsest hakkame siis tööd planeerima ja eks varsti selgub, kas see on meie lõpp peatus Kreetal või tuleb meil veel kolida.

Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb…

Posted by Cookie Monster | | Posted on 09:45


Just äsja naasime kokkusaamiselt Kalamaki Toursi esindaja Yannisega. Selgus tõsiasi, et homme viiakse meid teise hotelli üle, sest siia ei tule nii palju kliente kui oodati. Tõsiselt kahju, sest oleme siin juba kõigiga tuttavaks saanud. Pole midagi muud teha, kui sellega leppida…

Are you in the game – called the love game?

Posted by Cookie Monster | | Posted on 00:57


Cherry cherry boom boomist disco stickini – oleneb muidugi sellest, kust poolt tuuled puhuvad - Lady Gaga on jätkuvalt Hollywoodi tähelepanu keskel.

Tegelikult ei tahtnud ma üldse endiselt tähesäras olevast blondiinist rääkida, vaid minu ja Liisu viimastest seiklustest.

Üleeile õhtul otsustasime, et lähme siis viimaks hotelli handyman Tomasiga välja, sest ta lihtsalt ei andnud meile asu.

Leppisime kokku, et kohtume hotelli kõrval olevas tavernas Daily News, mille omanikud on kosmiliselt meeldejäävad ja nad lihtsalt peavad kõigile meeldima. Edasi viis tee meid Kahlua nimelisse troopilise sisekujundusega baari, mis on samuti hüpergalaktiliselt vapustav koht nii sisustuse kui ka seltskonna pärast. Ülejäänud õhtu möödus märkamatult vesteldes.

Eile kordus täpselt sama rutiin, mis päev varemgi, kuid sel korral tuli mängu ka lumi, mida sadas tänu meile Kahluas suhteliselt suurtes kogustes. Definitsioon sõnale lumi Kreetal – õllealused tuleb imepisikesteks juppideks rebida ja siis õhku visata. Hommikul oli koristajatädidel palju tööd.

Täna on plaanis minna klubisse Milos (õunad), mis pidi väidetavalt üks parimaid Hania piirkonnas olema, eks me vaatame koha üle ja anname teada, kas sinna tasub minna või mitte.

Uus grupp

Posted by Cookie Monster | | Posted on 13:28


Crete 2009 039Täna saabus hotelli uus grupp eestlasi – lausa 7 inimest. Neist lastetoa materjali oli ainult 1 ja ausalt öeldes pole kindel, kas ta üldse mahub meie vanusepiirangu sisse.

Õhtul tekkis meil Liisuga maeideakust mõte minna pilte tegema, ja seda  me siis ka tegime- pool üheksa eksole…– tulemusi näeb facebookist ja orkutist. Lastemänguväljak, bassein ja isegi tavaline tool – kõiki sai rekvisiitidena kasutatu. Näide:

Ps! Päikeseprillid on ikka põhilised!


Posted by Cookie Monster | | Posted on 08:46


Nüüd on meil siis tänu superlahedatele mänedžeridele toas internett. Seega võite märgata blogi tihedat uuenemist ja muidugi ka palju uusi pilte :D

NB! Päike võtab päris hästi :D

Iraklion – Knossos

Posted by Cookie Monster | | Posted on 13:09


Külastasime Kreeta pealinna Iraklionit, mis pidi olema väidetavalt saare kõige uhkem ja ilusam linn, kuid minule meeldib Hania rohkem – väiksem, armsam, ilusama sadamaga. Ainuke, mis andis märku sellest, et tegu on pealinnaga, oli tihe autoliiklus ja ummikud. Üldjoones oli kõik muu sama, mis mujalgi.

Iraklioni külastamine oli meie lõputuna näiva bussireisi, mille käigus ma jõudsin umbes 28.5 korda magama jääda ja poole oma sudoku raamatust ära teha, teisejärguline ettevõtmine. Esimesel kohal oli Minotauruse(kuningas Minose naise ja pulli väärastunud sohilaps),  koduks peetava Knossose palee.

Usutakse, et Minotaurus võis välja näha selline, nagu vasakul oleva pildi peal  kujutatud on. Endiselt ei teata kindlalt, kas tegu oli müüdiga või eksisteeris monstrum tõesti.

Tunnistan ausalt, et ootasin Minose lossist, paigast, mida peetakse kõrgtsivilisatsiooni hälliks, midagi enamat, sest giidide jutust jäi mulje, et tegu ei ole mitte varemetega, vaid üles ehitatud palee koopiaga. Juba kuuldes, et varsti jõuame kohale, hakkasime Liisuga otsima, et kus see majake siis on, aga ei midagi – ootasime rohkem sellist kinnist muuseumi laadset ehitist kui varemeid. Lossi originaalsetest osadest oli vähe säilinud, ülejäänud oli Arthur Evansi kätetöö. Üks variantidest, milline palee välja võis näha, on siis selline nagu üleval asuval pildil.

Kõige meeldejäävamaks seigaks kogu selle lõputuna näiva bussisõidu ajal oli Bali külake. Silmasime seda küll vaid kaugusest, kuid Bali Paradise’i (prantslased…. oh neid mälestusi küll) silt oli selgesti loetav ja isegi Talea Beach Resorti ranna nägime ära. Need, kes ei tea, millest ma räägin, võtku teadmiseks, et just see väike kaluriküla oli eelmine aasta see koht, kust sai alguse Top Club. Teame Liisuga juba praegu kindlalt, et külastame, seda kohta ka sel aastal.


Posted by Cookie Monster | | Posted on 08:48


Tänane äratus ei olnud meil kell üheksa nagu tavaks saanud, vaid hoopis kell 07.45. Uskuge või mitte aga me ei tõusunud tund ja viisteist minutit varem selleks, et päevitama minna, vaid hoopis selleks, et jõuda ekskursioonile, mille suunaks seatud Gramvousa saar ja Balose helesinine laguun.

Bussi õigeaegselt mitte kohale ilmumisel selgus tõsiasi, et teine sama kategooria transpordi vahend oli poolel teel katki läinud ja seetõttu pidime esmalt meie ja hiljem ka laev nende järel ootama. Õnneks oli hilinemine minimaalne ja merereis võis peagi alata.Crete 2009 024

Esmapilgul tundus, et tuleb rahulik seilamine, kuid nagu kõik teavad võib esmamulje olla vägagi petlik ja seda ka sel korral. Nimelt sai väike Port Gramvousa nimeline laev päris kõvasti loksutada, sellest tulenevalt olid wc-d täis persoone, kelle kõht seda kõike ei kannatanud ja olid sunnitud külastama oma parimat sõpra hädas – wc potti. Väikesele lainetusele vaatamata olime peagi jõudnud esimesse randumispaika – kurikuulsale piraatide saarele.

Tingituna tõsiasjast, et mina olin juba kindluse varemetes eelmisel aastal käinud ja Liisu isegi ei tahtnud sinna minna, otsustasimegi, et veedame saarel olemiseks ette nähtud aja rannal päikest võttes. Meie seltsi istus ka giid Kerli ja lugusid pajatades möödus aeg lausa linnutiivul.Crete 2009 012

Balose laguun oli Gramvousa saarelt kiviviske kaugusel, nii et sinna jõudsime kärmesti. Arvan, et ei pea isegi kirjutama, mida laguunis tegime, kuid mainin siiski ära, et tervelt 2 tundi lihtsalt lamasime valgel liival, mis oli kaunistatud roosade korallitükkidega, ja ootasime, et päike meie kehas oleva melaniini imepärase pruunistava jõu vallandaks.

Alles tagasisõidu ajal taipasime, et terve päev päikese käes veeta ei olnud just kõige nutikam tegu, sest olime näost kui küpsed tomatid ja isegi maikad olid juba selga päevitunud.

Peale tõsist praadimist nii saartel kui ka laeval, asusimegi bussisõidule Kissamose sadamast Plataniasesse. Naasemine hotelli ei olekski ehk midagi erilist, kui me ei oleks avastanud, et 400m kaugusel hotellist on toidupood ja hotelli kõrval on ekstra soodsate hindadega pita putka. Püänt seisneb selles, et kõndisime tänaseni kauplusesse, mis asus meist umbes 800m kaugusel ja pita putkat otsisime lausa tikutulega taga.

Homme võtame reisisihiks Iraklioni ehk Kreeta saare pealinna ning Knossose palee ehk kõrgtsivilisatsiooni hälli.


Posted by Cookie Monster | | Posted on 08:44


Alustaks siis sellisest faktist, et alates tänasest hakkab mu blogi lausa kahes keeles olema – Inglise keelne http://kadi— Jätame iroonia ära ja liigume sellise tõsiasja juurde, et see nõuab mult ju topelt tööd, kuid midagi pole teha, kui mõni kahtleb mu kirjutamisoskustes.Crete 2009 001

Tänase päeva eesmärgiks oli Hania külastamine. Seiklus sai alguse bussijaamast, kus meil oli nii igav, et  jõudsime selleni siin kõrval -> tegime ise endast pilte.

Siis märkas Liisu ühte bussi mööda vuhisemas ja lootes, et just see buss lähebki Haniasse, viibutas ta selle peatamiseks oma kätt. Meie imestuseks jäigi buss seisma ja kõige meeldivamaks osutus see, et tegu oligi õige bussiga.

Haniasse jõudes ei teadnud me kuhu poole liikuda, seega seadsime oma sammud tundmatusesse. Õnneks sattusime me ühest heast poest teise ja aeg möödus kiiresti.

Hotelli tagasi jõudes vaatasime Takenit ja Kung Fu Hustle’it. Teise filmi ajal helises meie toas olev lauatelefon terve siin oldud aja jooksul esimest korda ning helistajaks osutus giid Kerli. Võtsime jalad alla ja läksime fuajeesse temaga kohtuma. Tuli välja, et me saame ekskursioonidel käia, seega lähemegi tuleval päeval Gramvousa saarele.

Manchester United kaotas…


Wake me up when September ends…

Posted by Cookie Monster | | Posted on 01:27


Ametlik teadaanne: alates 24-ndast Maist ei viibi Kadi väikesed jalalabad enam Eestimaa pinnal, vaid peidavad end hoopis Kreeta pehmes rannaliivas ja seda Septembri lõpuni.

Just nii ongi lood – kahekümne neljanda Mai varahommikul kell 03:45 tõusis Estonian Airi lennuk Tallinna lennujaamast õhku, sihtkohaks Kreeta Hania. Juba kell 08:45 jõudsid lennureisist kurnatud eestlased enda lõõgastumispaigaks valitud Apladas Beach Resorti ning esmamuljet hotellist saab kirjeldada minu lemmikväljendiga – ÜLI PÜSS!

Restoran, kus ei julge õieti süüagi, sest kõik on nii puhas ja soliidne ning paremat ja mitmekülgsemat söögivalikut ei oskakski soovida – siin on hommikusöögiks isegi banaanilaaste, mis tähendab Liisu ja minu jaoks praktiliselt taevast. Muidugi tuleb ära mainida ka imemagusad ja mahlased apelsinid, mis panevad kõigil juba vaatamisest suu vett jooksma.

You’re welcome (äärmiselt tugeva Skandinaavia aktsendiga) on väljend, mida kuuleb iga viie minuti tagant, kui kelnerid teenindavad kolmekümne kaheksa kraadise päikese käes punaseks, kui Felixi ketšupipudel põlenud klientide laudu.

Hotellis on lausa kolm basseini, mille soojendamine on jäetud päikese hooleks ning kuhu saab kuumuse eest peitu sukelduda. Lühidalt kokkuvõttes on see hotell tõeline paradiis!

Tundub, et päike on siin isegi intensiivsem kui Egiptuses, sest antud temperatuur on Kreetal Mai kuu kohta väga eriline – rekord. Sellest tulenevalt hoiatan kõiki inimesi, kes planeerivad siia kaunile Vahemere saarele puhkama tulla, et suvitajatest on ligi 90% ära põlenud seega varuge suuremates kogustes päikesekaitsekreeme.

Valgust kiirgav taevakeha pole ainuke, mis on intensiivsem kui Egiptuses. Järgnevat võib küll raske uskuda olla, kuid kohalikud mehed on siin tüütumad kui vaaraode kodumaal ja ninad on neil ka jätkuvalt suured.

Tasuta internetti meil hetkel veel hotellis ei ole ja sellest tingituna istusimegi Liisuga eile väga modernse ja funky sisekujundusega kohvikus nimega Nero, mille personal oli kohaga täiesti kooskõlas.

Homme kell 21:45 on meil plaanis lounge’is Barcelona ja Manchester Unitedi vahelist jalgpallimatši vaadata – loodan, et Manu võidab eksole!!

Hakkan siis nii tihti kui võimalik ja meeles blogi täiendama, et kellel huvi Liisu ja minu tegemiste vastu stay tuned!


Sheeeeeeeeriks teiega seda meeletut päikest kui saaks :P

Olge püssid ;)

Viva Estonia!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 01:42


Eestimaa tolm saab peagi jalgelt pühitud ja tuleb tunnistada, et ei saanud selle hüperkiiresti möödunud kuu jooksul näha kõiki, keda oleksin soovinud.

Keili sinuga kohtume kui Kreetalt tagasi tulen for sure eksole! Su kaelakett on ju jätkuvalt minu käes ja olen enam kui 97.8% kindel, et sellele lisandub ka Haniast midagi. Ja kui peakski taaskord juhtuma, et me ei kohtu siis mõtle sellele, kui palju asju sa saad siis kui me kokku satume :D

Laura sina ole ka valmis! Meil ju vaja veel möllu panna ja mina ju olengi kõige parem fotograaf :P

Siret sinuga paneme kui kokku saame! Nagu kiimas nugised – mmm :)

Ave sina võiksid Hispaaniast koju kobida vahelduseks, tahaks sind ka näha eksole – ma juba praktiliselt ei mäletagi enam milline sa välja näed. Ütleme, et sa satudki Septembri lõpus koju, siis võrdleme kumb tumedam on eksju :D

PS! Võtan vastu suveniiri soove kuni kümnelt inimeselt, seega andke tuld!! Kes ees see mees!!! Ja ei midagi neljakümne kilost eksole!!

Beautiful day!!!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 11:01


Jah just nii ongi – ilmad on meil siin rämedalt palavad ja tuult pole ollagi – suvitajate paradiis! Enamus turistidest on juba teisel päeval punased kui roosinupukesed, kuid ikka on vaja päikest võtta, sest Eestisse jõudes peab pruun olema!!!

Hetkel on valdav enamus meie hotelli klientuurist Venemaalt, kuid meie õnneks on nad hoopis teistsugused kui need, kes meil Sharm El Sheikhis olid. Suurem hulk neist veedab oma päevi alkoholi seltsis ja õhtuks on nad juba täiesti pumbad, kuid ju see siis ongi nende arvates nii nimetatud õige puhkus. Need vähesed eestlased, kes meil siin on, on õnneks sõbralikud ja võtavad aktiviteetidest õhinaga osa.

Käisime hiljuti Kati ja Shazliga vesirattaga sõitmas ja mina kasutasin ka juhust ja proovisin taaskord snorgeldamist ning sel korral nägin ma peale prahi, mis mere põhjas elutseb, ka kalu. Tore oli, mulle meeldis! Veidike hariv oli see retk ka, nimelt saime teada, et siin on kolm haid, kes öösiti tõusu ajal randa külastavad, kuid päeval heaga kaugemale hoiavad! Õnneks on haidki vaid keskmisest pisut suuremad kalad ja karta pole midagi!

Põhimõtteliselt ongi kõik päikseline ja palav ning ega ausalt öeldes ei tahagi eriti Eestisse praegu.. Me oleme senise eluga juba nii ära harjunud, et ei oskagi teisiti.. Kodumaal tuleb ju veel veidi oodata, kuni päike taaskord meie nahka võrgutama hakkab, kuid tuleb loota, et praegune päevitus seni püsib – ikkagi seitse kuud päikest!

Cherry cherry boom boom!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 15:01


Ahmed & Tamer 011

LÄBUUUU!!! Liisuga avastasime kahekümne viiendal Märtsil, et McDonaldsi kohv on täiesti püss ja joogikõlblik, kuid väga kuum!!! Muidugi ei saa ära unustada neid mummukajumbusid, mis kohvitopsi kaanel on – need on ka toredad, sest need saab sisse vajutada!!

Kojusõidu kuupäev läheneb metsiku kiirusega, kuid täpset informatsiooni meil selle kohta siiski pole. Teame ainult seda, et see leiab aset Aprilli lõpus või Mai alguses, kuid kui saame täpsemat infot sheerime seda meelsasti ka nendega, keda see puudutab!Ahmed & Tamer 003

Mis me siin muidu ikka teeme kui tööd, kuid ühel õhtul käisime isegi bowlingut mängimas! Tore oli! Minu stiilinäide siis paremal.. Ikka jalg tagant risti ja kohe strike – wohoo :D Võite kolm korda arvata, kes võitis…jups…just mina :D Tegelikult ma ei uskunud, et ma veel mängida oskan, sest sellest ajast, mil viimati mängisin, oli ikka väga palju aega möödunud.

Täna käisime Liisu ja Katiga El Daharis ehk siis vanal turul, ja te ei kujuta ette ka, mis seal toimus!!! Kõik kohalikud tüübid, no need pesuehtsad tsurkad kogunesid meie ümber ja mõned asusid meid isegi jälitama – no kohe mitte kuidagi ei saanud neist lahti, sõimasime ja karjusime nende peale aga neid ei huvitanud… JUBEEE!!! Ja otseloomulikult suutsime me ära eksida – nimelt tiirutasime ühe ja sama koha ümber ligi pool tundi ja alles siis tuli meelde, kuhu poole minema pidime :D Siis veel need kohalikud lapsed, kes meid samuti rahule ei jätnu… Kati pakkus neile hašiisi ja isegi siis nad ei jätnud meid rahule… Küll on tore, et meil Eestis selliseid ei ole :D

Ja nüüd me siis istume Liisuga Esplanadas , joome McDonaldsi kohvi ja tõmbame piipu – nii meielik ;)

Hoidke kõva! :D

Oh happy day!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 08:48



Nagu juba tavaks on saanud, on hetkest, mil viimati blogi uuendasin, möödunud palju aega, kuid ma tõesti ei ole leidnud hetke, mil kõik toimuv kirja panna.

Aset on leidnud palju sündmusi, kuid ei teagi kohe, millest alustada… Ehk faktist, et saime endale uue chief animatori/choreographeri – Max! Tänu temale olid meie viimased kaks nädalat sisustatud tõsiste tantsuproovidega. Õnneks on Max lahe ja pole mingit probleemi temaga koostööd teha – vähemalt mitte minul! Tantsud ei ole just kõige lihtsamad, kuid tublimatel on need juba selged ja võib asuda uute õppetükkide juurde.

Meie DJ Honey on aga Maxile täielik vastand – me kutsume teda DJ Katastroofaks! Nooo niiiiiiiiii aeglast inimest pole ma terve oma elu jooksul veel kohanud! Keegi meist pole mõistnud, kuidas ta saab olla nii loll ja nii aeglane korraga. Kõigele lisaks ei kanna ta kunagi oma pükstel vööd ja enam kui pool ta karvasest persest vahib alalõpmata näkku – JUBEEE! Muidugi ei saa unustada ta suurt õllekõhtu, mida saab võrrelda seitsmendat kuud raseda oleva naise kõhuga.

Kohe kindlasti pean mainima ka seda, et Ahmed ja Tamer tulid meile taaskord Kairost külla! :) Nii tore oli neid üle pika aja näha! Ühesõnaga käisime poistega igal õhtul väljas ja oli nii nalja, kui ka pisaraid. Kahjuks tuleb tunnistada, et depresiooni ja kurvastamist oli tunduvalt rohkem kui positiivsust, kuid kokkuvõttes oli taaskord tegu unustamatu nädalaga! Tegelikult me ei teinudki midagi nii väga erilist – enamuse õhtutest veetsime kohvikutes istudes ja lihtsalt rääkides, kuid asi on poistes – meie pole selliseid varem kohanud, nad on täielikud vastandid keskmisele Eesti mehele (väljaarvatud fakt, et ka nemad jumaldavad jalkat)!

Tamer & KadiHoolikalt pilti vaadates märkate ehk ka seda, et ma olen Tamerist pruunim (H) :D Tegelikult ongi asi nii välja kujunenud, et praktiliselt kõik meie tiimist on juba sama pruunid, või isegi pruunimad, kui mõned kohalikud, sest me oleme ju pidevalt päikese käes ja selliseid asju nagu päikesekaitse kreeme meie jaoks ei eksisteeri :P Pigem määrime hommikul enne tööle minekut endid veel hoolikalt õliga kokku, et ikka veel paremini päikest saada – Eestisse peab ju mustana tulema, muidu vaevalt, et keegi usub, et me lausa neli kuud Egiptuse päikese all veetsime! EKSOLE?!

Koju tuleku kohta ei oska ma midagi uut kirjutada, sest meil pole õrna aimugi millal see juhtub – teame vaid häguselt, et Aprilli lõpus, kuid see on ka kõik. Arvan, et ega ma kauaks Eestisse püsima ei jää, mulle on elu päikese käes täitsa meeldima hakanud! ;) Sama käib ka Liisu kohta ja eks me siin koos vaikselt nuputame, mida me edasi hakkame tegema, kui kellelgi mingeid ideid või ettepanekuid tahapanekuks on, siis võtke teadmiseks, et oleme avatud kõikidele mõtetele! Või äkki tahab keegi kahte vahvata tüdrukut endale palgata? Söök ja elamine peavad teie poolt olema ja me teeks ainult sama tööd, mida praegugi – animatsiooni (tantsimine, võrkpall, vesiaeroobika, stretching, boccia, jalka, koss, noolemäng, pulgamäng, playbackid, muusikaviktoriin) :D

Igatahes jah, andke siis teada :D


Posted by Cookie Monster | | Posted on 10:09


Tsikibrikitummtumm! Väike My raporteerimas olukorra kohta Muumipapa majas! Seis on järgmine:

Nuuskmõmmik on jätkuvalt kadunud – temast pole juba üle kuu aja mitte sõnagi kuulda! Arvatavasti langes ta Muumimamma flirtimise ohvriks, kuid Muumipapa väidab oma kõvakübara nimel, et sellist asja pole kunagi toimunud! Pigem toetub Muumipapa tõsiasjale, et Nuuskmõmmik on juba ammu narkootilistest ainetest sõltuvuses ning ilmselt taaskord kusagil crackhousis ennast hašiiiisist poolsurnuks tõmmanud! Ometigi pole Muumioru politseikonstaabel Mr.Iselldope pidevate narkoreidide käigus avastanud ühtegi Nuuskmõmmiku kirjeldusele vastavat pilvikut. Seega jääb endiselt päevakorda küsimus, mis Nuuskmõmmikuga tegelikult juhtunud on?!


Aitab naljas, on aeg muutuda tõsiseks!

Meie kõigi kurvastuseks on Charm Life Paradise hotelli animatsiooni tiimi ja isegi mõningaid kliente nakatanud väga raskeloomuline FEEEEEEEEEVVEEEER!!!! Haiguse põhisümptomiteks on suvalisel ajal tähelepanu nõudva poosi sissevõtmine ja labakäe otsaesisele paigutamine ning otse loomulikult samal ajal fever'’i ütlemine! Kõigil vastavate sümptomitega inimestel soovitame võimalikult kiiresti pöörduda lähimasse meditsiiniasutusse, kuid arvestades hetkel aset leidva ülemaailmse majanduslangusega ei suuda keegi endale ravi lubada ja tuleb leppida tõsiasjaga, et kokkupuude haiguse kandjaga on vältimatu!

Egiptus, Hurghada 021

Vasakult: Merka, Liisu (alt vasakult teine, oranžis), Tommy (kollase särgiga), Tamer (read this while i check out your tits t-särgiga), Ducky (üleval vasakul nike särgiga) ja otse loomulikult mina (see Tommy pusa ja Omari prillidega tüdruk seal tagumises reas).

Klientide näol on tegemist Egiptusest ehk siis Kairost pärit poistega, neid oli kokku seitse ning antud pildilt on veel puudu Ahmed (vasakul)


Egiptus, Hurghada 014




Poistega oli lõbus, praktiliselt igal õhtul käisime kuskil – nalja sai palju, kõigil oli tore olla. Poleks uskunud, et ka tsiviliseeritud ja haritud egiptlasi kohtame – nad oskavad isegi täiesti arusaadavat ja reeglitele vastavat inglise keelt rääkida!

  Veel pilte:

DSC00077DSC00088DSC00160  DSC00156     DSC00286 DSC00339

One dollar, one camel – one mister Eminem!!! (by Tommy)

See nädal kogesime esimest korda tõelist animaatori elu – päeval muutsime turistide elu lõbusaks ja musta eesriide kukkudes tegelesime enda meelelahutuse korraldamisega!

Samuti sai meile selgeks, et Hurghadas olevatest klubidest on vaieldamatult parim Ministry of sounds!!!!!! Esiteks on seal täiesti normaalse suhtumisega personal, teiseks on sisustus väga lahe ja kolmandaks on seal ülimegasuperäge turvamees, kes on ilgelt pikk ja musklis kehaga, kuid sõbralik ja vaimukas!

She dreams she’s dancing…

Posted by Cookie Monster | | Posted on 08:16


Egiptus, Hurghada 013Tegelikult ma ei tea, millest Liisu sel hetkel mõtles, kuid kõlab hästi eksole! Istub seal vaikselt, lilleke käes ja on totaalselt enda maailmas – mullikeses!

Eile käisime Katiga windsurfingut õppimas – täitsa meeli erutav protsess! Tuult eriti küll ei olnud, kuid esimeseks katsetuseks sobis ka eilne ilm. Kõige tähtsam on leida tasakaal, kui seda varvastega ei tunneta, oled kohe ninuli soolases Punases meres.

Käisime ükskord liisuga kahekesi Sakkalas ja tagasi tulles saime tuttavaks Mohamediga, kes sõidab õhtuti taksot ja päeval töötab sukeldumis instruktorina, et sukeldumine mulle pööraselt meeldib ja tüüp hull ei tundunud, vahetasime numbreid. Sellest õhtust oli möödunud umbes nädal, kui ta mulle sms-i saatis, et võiks kokku saada ja värgensit – aga siis oli meil ilgelt kiire aeg ja kohtumine jäi ära. Sellest ajast peale ei olnud me absoluutselt ühenduses, kuid kaks päeva tagasi oli meil taaskord näitsikutega vaja shoppamiskeskusest tagasi hotelli saada ja ülla-ülla, kelle takso meil õnnestus kinni pidada – just Mohamedi oma. Suht tore oli teda esmapilgul näha, kuid selleks, mis hiljem toimuma hakkas, ei osanud ma küll valmistuda. Nimelt helistas ta mulle eile ja palus, et me hotelli ees kokku saaksime, sest tal pidi olema mulle midagi väga tähtsat anda. Mina, kui väike naiivitar mõtlesin kohe, et raudselt on midagi sukeldumisega seoses ja olin kohe  nõus kokku saama. Läksin siis hotelli ette ja rääkisime tiba ja siis ta andis mulle kingikoti, mille ma hiljem toas Katiga koos lahti tegin. Liisul aga oli vaja Sakkalasse kursaõdede juurde sõita ja Mohamed pakkus talle lahkesti küüti. Mina tulin tipa-tapa ilusasti tuppa ja hakkasime Katiga kohe kingitust lahti kakkuma – te ei arva elusees ka ära, mis see oli!!!!!!!! Aga ma kirjutan sellest kohe – nimelt oli tegu ilmselt mingi kõhutantsija kostüümiga, mis on helesinist värvi ja sädelevaid litreid täis. Meie Katiga arvasime, et tüüp on selle kuskilt rotti pannud, sest see on jubedealt plekke täis – sellel “kleidil” on rohkem plekke kui Käsna Kallel auke!!!! Meie irvitasime hotellitoas ennast praktiliselt lõhki, kuid muidugi pidin ma ka Liisule sellest kohe rääkima. Võtsin siis telefoni kätte ja valisin järjekorselt Liisu mobinili numbri – ma ei jõudnud talle juttu äragi rääkida kui ta juba segas vahele ja rääkis, et muhha oli terve autosõidu ajal ainult minust jutustanud. Muhha oli mind isegi Liisult ära osta tahtnud – 100 kaamliga, ma pidavat küll rohkemat väärt olema, kuid tal pidi ainult 100 kaamlit olema… Liisuga rääkimise ajal saatis Mohammed mulle oma väga vigases inglise keeles sõnumi:
Salam alekom Kadi, i want to say for you –iam in hurgada work from long time as 5 years ago ,and i saw many girls want just time normal my job but for me not essey ,becuse i have allhamed llah good family and i was looking for siruas girl as you and belive i never respect with wory about you as i want put you in my eyes to noone can see you !And please please anyone look bad for you or say bad for you –you must tell me to do my best with thim !Please as you can tackcare about your self !! And i dont know whay iam all time iam wory about you and iam sure thes is more than i like you !Yours mohamed

Hakkasin kohe mõtlema, et tüüp loodab liiga palju ja saatsin talle sms-i vastu, et ta kirjutas küll ilusasti, kuid mul on eestis poiss olemas ja mu süda kuulub talle (siin peab nii rääkima, muidu nad ei jäta sind rahule!!). Selle sõnumi peale vastas Mohamed järgnevalt:
My dear kadi, till now i cant sleep bec i think by you :) , the first of all, i do thank the highly almighty for giving me that lovely chance to meet you .And really i do also belive that we are moving in our life steps have been written befor to see…To listen…To do so and so…iam very happy that respect clean religion respect girl as you so . And iam really need establish our life togther ! But i wish to be not as boy friend no… no… ,to be husband and wife !!! Yours mohamed

Nagu tegelt ka – get real!! Tüüp on mind vaid kolm korda näinud ja juba tahab pulmi korraldama hakata – mida iganes noh!!! Õnneks ma pole ainuke, kellel sellised “suhtedraamad” on. Katile on parfüümipoe väike Moustafa kutsika eest ja ka tema räägib juba abiellumisest ning liivamees ja rätikumees teevad kõike, et vaid Liisu pilk nendel peatuks. Jube palju kiimikuid on siin nooh!!!

Egiptus, Hurghada 008

Egiptus, Hurghada 006



Need on meie kohalikud kõige suuremad kiimikud Mark ja Honey! Mark’i ego on nii suur, et ta tõsimeeli usub, et saab iga tüdruku, keda ta tahab ja Honey on lihtsalt ilgelt horney – tuleb ja näpib ülemeelikult lühikeste pükste paelu, et nende alla ikka vaadata eksole!!

Aga no nüüd ma jõudsin netti ja hakkan omi asju ajama, küll jõuan siia veel ja veel kirjutada!!

Please don’t stop the music..

Posted by Cookie Monster | | Posted on 08:00


Keep on rocking to it,
Please don’t stop the music!
Please don’t stop the music!

Wipidapaduu – meie vahetus saab tänase õhtuga läbi, mida see tähendab, see tähendab seda, et meil on nüüd lausa kolm sooja Egiptuse talveõhtut, mida saame kella poole viiest kuni poole kümneni sisustada nii, nagu ise heaks peame!

Erm…njaa…tuleb tunnistada, et hetkel ei karga küll midagi pähe, millest kirjutada, kuid ma mõtlen natukene, eksole…küll siis midagigi meenub (ma loodan). Põhimõtteliselt pean ma ainult Egle pärast siia üldse kirjutama, sest ta alalõpmata vingub, et mu blogi absoluutselt ei täiene. Alles paar päeva tagasi vestlesin temaga ja ütlesin talle otse, et mul ei ole millestki pajatada, selle peale vastas ta aga, et ma kirjutaksin siis taaskord meie tiimi neiude kõhuprobleemidest, kuid tema suureks pettumuseks on meil kõigil kõhud korras – ära egiptlastunud nooh!!!

Veel pool tundi ja siis saab tudile minna!! Homme pean Liisu asemel vesiaeroobikat tegema,
sest tal on vaba päev! Seda aga ainult siis, kui ilm on parem, sest muidu peab snorgeldamis varustusega vette minema – lained on ju!!
Muideks Liisu juba vaikselt nukkub siin!

Praegune turistide grupp on nii passiivne, et jube – tahaks korralikult tööd teha, aga inimesi pole! Ma ei kujuta ette ka, kus nad endeid koguaeg peidavad, sest siin hotellis peatuvatest Eestist pärit klientidest, oleme heal juhul vaid kahtekümment viite persooni näinud! Isegi kohalikud on tunduvalt aktiivsemad! Meie õpime aga reedeks (viimane õhtu, mis on teistest õhtutest tiba viisakam) uut tantsu, kuid kahtlen sügavalt, et sinnagi inimesi tuleb. Sel nädalal oleme neljast nightshowst kaks pidanud tühistama, sest inimesi pole olnud, kuid ega neid teistel õhtutelgi polnud – tegimegi kümnele inimesele nalja – see, et nemad ei naernud, ei loe, sest ega kõigil ei saagi nii hea huumorisoon olla kui meil.

Peamine on ikkagi see, et meie pole alla andnud, meie teeme antud tingimustes nii hästi tööd kui saame, kuid meie kahjuks on fakt, et meil pole inimesi, kelle jaoks tööd teha… Õnneks on levivad Egiptuses kuulujutud aga kiiremini kui Otepää aedlinnas ja võin öelda, et linnukesed sosistavad, et alates kahekümne seitsmendast hakkab hotelli palju skandinaavlasi sisse voorima, seda aga ainult tänu uuele moosile (gm [dzemm – moos] – general manager). Tänu sellele mehele on ka hotelli korastama hakatud – meie koridoris, kus muidu valitses pimedus, on valgem kui meie backstage’is; diskoteegi põrandal olevad plaadid said ka uuesti kinni kleebitud ja isegi seites olevaid mõrasid pahteldatakse hoolikalt!

Aga just praegu hakkaski kõlama täna õhtune viimane muusikapala, see tähendab ka seda, et lülitan nüüd ilusti arvuti kinni ja hakkan hotellitoa poole astuma, et hommikul kenasti tööle jõuda! Head ööd teile siis, või noh, kust ma tean, mis kell te seda siin loete! Igatahes olge püssid edasi!

Viisakad tööriided…

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:53


Kas keegi mäletab, et pidime saama ka sellised riided, millega pidudel käia ja üldse esinduslikud välja näeksime? Ei mäleta??.. No igatahes meie avastasime, et meil on need täiesti olemas!!! Vaadake ise:

Egiptus, Hurghada 004

Ühel õhtul käisime nendega isegi restorani ukse ees seismas – suht püssid nägime välja muideks…eksole!!!

Egiptus, Hurghada 001 (ja nagu teravamad silmad ehk juba märganud on, pole mu juuksed enam musta värvi, vaid hoopis punaka tooniga!)

Eem ja kui keegi aru ei saa siis on tegu dressipükstega :D jap, just needsamd topclubi dressipüksid, mida keegi kanda ei taha :D:D:D

Kõht sügeleb…keegi sügama ei viitsi tulla??? Teeks pileti välja :D:D:D

Käisime eile Sakkalas mägiaivari teipi otsimas (tõlge: see hõbedast värvi…) aga ei leidnud mitte kuskilt seda. Aga ühe riiete poe leidsime küll, ostsime Merka ja Katiga kõik sealt midagi! Merka ostis numpsiku triibulise pluusi, Kati tibukollase kleidi ja mina ostsin kaks triibulist kampsunit, üks roheline ja teine punane. Hullult odavad hinnad on seal, noh võrreldes Eestiga :D

Täna oli meil päeva 45 kraadi sooja!!! Jube palav, seisad ja higi jookseb!!!

Eile tegin Liisu asemel vesiaeroobikat, sest Liisul oli vaba päev ja ta ei jõua ka iga päev seda ise teha. Põhimõtteliselt tuli mul ilusti välja , ainult ühe korra ajasin sassi aga ega keegi vist aru ei saanud sellest – õnneks ;)

Mainiks seda ka, et ma olen juba LIIIIIIIGA palju päikest saanud…jubejube… aga pole hullu, tulen Eestisse ja olen pruun vähemalt :D

And then there were five…

Posted by Cookie Monster | | Posted on 14:38


Nüüd ongi käes hetk, kus ka meie tiim puruneb - Harri ja Vernek seadsid oma sammud kauni kodumaa poole!

Mis sai seitsmest pöialpoisist, kuidas me nüüd püramiidi teeme, kuhu jääb sassis??? Kuidas me saame ilma teieta???????? ME EI SAAGI JUUUUU!!!! Perekonda enam ei ole… See, et me Vernekuga vahepeal läbi ei saanud, ei loe enam üldse, sest ta oli üks meist. Nii nagu kõigil meist, oli ka temal koht meie tiimis, mida keegi teine asendada ei suuda! Fakt, et Harrile pidi tihtipeale kõike minimaalselt kaks korda kordama, ei tule enam kunagi päevakorda, sest teda enam lihtsalt ei ole meiega…

Olime nii uhked, et olime viimane meeskond, mis oli täpselt sellises koosseisus nagu 27-ndal septembril, kui alustasime oma seiklust Tallinna lennujaamas! Aga pole midagi parata, elu on karm!

Ometigi oli tänane õhtu unustamatu! Arvatavasti unustan aja möödudes kõik meie omavahelised tülid, kuid mitte tänast koos veedetud tunnikest!

Hakkame teid tõeliselt igatsema – me pole enam need, kes me olime eile!!


NB! Sellest kotist, mille Vernek Liisule jättis, tulid prussakad välja!!!! Täääänks!

You’re the only one…

Posted by Cookie Monster | | Posted on 14:39


…who drives me kicking and screaming for fast food!!!

Njah, viimasel ajal me muud ei teegi kui ainult sööme, aga mitte hotelli toitu – ei seda me enam ei puutu – või noh…mina enam mitte... Nimelt korraldasime näljastreigi, mis mõne jaoks kestis küll vaid päeva, kuid streigi põhimõte seisneb selles, et me lihtsalt ei käi hotelli restoranis söömas. Pigem ajame oma jogurteid ja müsli batoone kahe käega näost sisse!

A dock at sunset on White Sands Island in the Maldives.

Täna oli suhteliselt produktiivne tööpäev: sai pulgamängu tehtud, tselluliidi heidet, tsikid mängisid võrku ja muidugi sai ka tantsitud – ühesõnaga sai terve programm ilusti läbi tehtud! Mini disko oli küll klientuurivaene (tõlge: vaid 2 last), kuid see eest vahva! Päeva puändiks osutus oriental show, mille toimumisest meie mitte muffigi ei teadnud ja õhtul, kui pidime restorani ukse ees seisma, et rahvast nightshow sisust teavitada, reklaamisime meie mängude õhtut! Vot tak!! Ometigi tuleb tunnistada, et sel korral oli tunduvalt rohkem rahvast kohal kui eelmise orientali ajal, mille me orientalina ka välja reklaamisime – järeldused võivad kõik ise teha…

Oriental show ajal saime me ühe suure saladuse jälile! Nüüd tuleb midagi ekstra Toivole! Mäletad neid fekaalitriipe meie toa laes ja küsimust, millele me siianii vastust ei teadnud, et kuidas need küll sinna said?? Täna saime me selle teada! Teooria, et keegi hüppas peffiga lakke, pidas küll paika, kuid nüüd me teame isegi kes seda tegi! 99% tõenäosusega oli selleks üks orientali vendadest, see väike, kes hobuse paake mängib, sest täna, kui nad jälle hobust tegid, hüppas ta ikka väga kõrgele oma tagumendiga!!! Tema raudselt käiski oma peput meie lakke pühkimas – häbi tal olgu!!!

Võiksin järgmisena kirjutada liblika metamorfoosi kolmandast staadiumist, kuid ma ei tee seda! Kirjutan hoopis Liisu konnasilmade operatsioonist – palju toredam eksole! Nimelt oli Kati valgustaja rollis ja mina doktori osas! Võin uhkusega öelda, et operatsioon möödus ilma komplikatsioonideta ja selle võib lugeda edukaks! Kannal oleva valu tekitava probleemse kogumi  eemaldamisel esines küll väike veritsus, kuid suutsime selle kiiresti peatada – patsient jäi ellu ja kõnnib omal jalal!!

Kindlasti pean ära mainima ka selle, et ostsin hiljuti välikõvaketta, kuid te ei arva elusees ära, mis värvi see on! Must see ei ole, punane samuti mitte – hoopis ROOSA on!! Jap, täpselt nii – roosa!!! Aga see on ilus ja väike, mahub tagataskusse ja on lihtsalt hea vaadata.

Käisime kõrval oleva hotelli animatsiooni tiimiga tutvust tegemas! Väikse vestluse käigus selgus, et nende tiimi kuulub viis meessoost isikut ja kaks naist – meile see sobib (teine kuu Egiptuses HALLLOOOOO!!!!). Esmamulje neist oli hea, nad lubasid meile isegi uusi asju õpetada! Ometigi pidime üsna peatselt neis pettuma. Nimelt pidime ühega neist 00.15 kokku saama, kuid tüüp lihtsalt ei andnud ennast näole ja väitis, et oli meid juba ootanud, kuid meie osapoolt polnud kuskilt näha ja seega ta lihtsalt läks minema. No see tüüp on sel juhul küll nagu Schummi, kes liigub kiiremini kui 200 km/h, sest muidu oleksid tsiikad teda näinud!!! Suht hea korv või mis??

Teise animatsiooni tiimiga on seotud veel üks huvitav seik! Kui me nende hotelli territooriumile kohale lendasime, oli neil parasjagu käimas latiino tantsu kursus. Looks oli aga Aventura – Obsession, mis on teada olevasti ka üks meie tantsudest, kuid meie ja nende tantsul on täiesti erinevad liigutused. Liisu, Kati ja mina hakkasime kohe tuttavat muusikat kuuldes jalga keerutama ja uskuge või mitte, aga meie tantsu pärast jäi isegi võrkpall seisma ja tädid, kes üritasid tantsu õppida, said meie peale nii vihaseks, et tulid isegi nina alla hüppama. Meessoost isikud aga nõudsid, et me jätkaksime ja tõid, ma ei tea kust, isegi toolid kohale, et meid jälgida!! Meil oli fun, kuid sellel animaatoril, kes üritas latiino kursust läbi viia, ei olnud just kõige meeldivama näoga, kui me neilt kõik tähelepanu ära varastasime – huvitav miks küll?!…

Põhimõtteliselt oleks veel asju millest kirjutada, kuid ma ei viitsi – saage minust ka aru – ma olen animaator, kes veedab praktiliselt kolmteist tundi päevas jalgadel – energia on lihtsalt otsas!! (Tegelikult nii hull asi muidugi ei ole…eksole!) Aga teie olge musid edasi ja ärge mind päris ära ka unustage!!!

Testime tubakaid!!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 09:54


Double apple *****
Melon *****
Sidrun *****
Apple ****
Banaan ****
Kirss ****
Mandariin ****
Mint ****
Capuccino ***
Karamell ***
Kookos ***
Mix ***
Virsik ***
Cola **
Kohv **
Maasikas **
Mango **
Aprikoos *
Pistaatsia *
Viinamari *

Võtsime Kati ja Liisuga vastu otsuse, et anname kõikidele tubakatele, mida proovinud oleme, viie palli süsteemis hinded. Nagu ise näete on meil lausa kolm suurt lemmikut – need tubakad on teistest ikka peajagu üle!! Enda suureks üllatuseks avastasime, et oleme seni proovinud lausa kahtekümment erinevat tubaka sorti – suhteliselt palju ju!

Täna lõpetasin lastetoas ühe väikse projekti, millega juba tervelt kaks päeva olin tegelenud! Saage tuttavaks Priidikuga! Egiptus, Hurghada 001

A ja mõtlesin, et näitaks teile siis mõnda pilti ka, mis on meie nightshowde käigus tehtud…

P1200137P1200142  Tegu on siis Mister Charm Life Paradise’i valimisega, sel korral osutus võitjaks Sergei ehk see oranži parukaga tots! ;)

Värskelt fotokast tulnud tänase nightshow (American Idol, Top Model ja Freestyler) järgsed pildid meist:

Egiptus, Hurghada 024 Egiptus, Hurghada 021 Egiptus, Hurghada 022 

No ma ikka ei saa – ME OLEME NII LAHEDAD!!!!