20.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 09:23

0

Oi-oi-oi! Osad venelased on nii kurjad ja õelad, et on nõus endast nooremaid ja kehamassilt ligi viis korda väiksemaid inimesi füüsiliselt ähvardama ja ründama. Vot nii kirev elu meil ongi siin. Iga päev kardame pahasid sibulaid, sest iial ei või teada, kuna nad taas rünnakule kavatsevad asuda. Basseini äärne juhtum lõppes sellega, et meie tantsude tegemiseks kutsuti kohale turvamehed - just nii!

Päeva jooksul paluti meid, et me kirjutaksime hotelli ustele ja akendele happy new year ja merry christmas, kuid nad ei arvestanud sellega, et olid meile täiesti valed vahendid muretsenud. Esmalt anti meile party sprey, mis on mõeldud õhku piserdamiseks, sest see on nagu kumm ja klaasil eriti meeldiv välja ei näeks, ning siis anti meile kunstlume pudelid kätte, no kirjutasime siis need paar akent täis ja viis minutit hiljem märkasime, et kõik oli laiali ja alla vajunud, kui seda hotelli töötajatele näitasime, öeldi meile, et me lihtsalt kõrgemale kirjutaksime, kui see kiri alla vajub. Funnyburgers ma ütlen!

Õhtul käisime Merkaga poes - väga huvitav ja meeldiv kogemus. Nimelt kummitas mind Eamon - Do you wanna fuck me (yes I wanna do) lugu ja hakkasin seda siis poes laulma, kui olin oma häälel üks viis minutit kiljuda lasknud avastasin, et tegin seda poes, kus oli peale meie veel vaid üks naissoost isik. Kui lõpuks leti juurde maksma jõudsime, märkasime kohe, et töötajad juba arutasid meie neete ja üsna pea nad küsisid kuldsed küsimused - mis ja milleks need on? Meie Merkaga aga olime suht naljategemis tujus ja ütlesime, et meile lihtsalt maitseb metall. Selle peale hakati meile küll korteri võtmeid ja raha söömiseks pakkuma, kuid ütlesime, et eelistame kulda, ja uskuge või mitte, aga nad lubasid seda meile homseks tuua! Lõpuks tagusin kätega vastu letti ja laulsin we want the check, we want the check, üsna peatselt me selle ka saime. Kui hakkasime poest välja kõndima, laulsid töötajad meile sama viisiga see you tomorrow, see you tomorrow! Meeletult naljakas oli!

18.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 11:43

0

Hommikul sõitsid väiksed poisid ära, täitsa kurb oli, mis siis, et koos sai kõigest nädal veedetud, kuid väga harjumatu on ilma nendeta! Loodame, et Tarvo pea siis Eestis kokku õmmeldakse!

Basseini ääres tantsis täna üllatavalt palju rahvast kaasa ja pärast sooviti meiega isegi pilti teha! Vapsee värk eksole!?

Õhtul enne arrivalit tegime katsetust Ali-Babas disko käimalükkamisega, kuid kahjuks tulid inimesed alles peale meie ebaõnnestunud pingutust kohale! Sellele vaatamata oli meil endil lõbus ja saime ka tantse harjutada, mis on omakorda väga hea, sest tuleb tunnistada, et need hakkavad vaikselt ära ununema juba.

Täna õhtul saabus meile seni kõige suurem grupp - viiskümend persooni, kellest lastetoa materjali on üheksa. Olles pilgul üle nimekirja lasknud käia selgus, et enamus lastest on tüdrukud, mis tähendab, et saab palju käsi- ja näputööd teha, kuid loomulikult saab ka poistega piisavalt meisterdada ja joonistada! Aga nüüd pean ära tudile minema, sest hommikul läheme kõik seitsmekesi infotundi, sest nagu giid ütles: ,,siis tundub kõik lõbusam ja helgem!” Head ööd mupsikud!

NB! Liisu ma panin ukse ilusti väljast kinni!

16.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 12:47

0

Põhitegevus terve päeva jooksul oli asjade ajamine. Kuhu me sõitsime nii:
Pidime sõitma hakkama kell 11.30, kuid siis lükkus asi edasi 13.45-le ja kui me lõpuks sinna tähtsasse kabinetti sisse saime oli kell juba 15.30. Istusime seal oma hea pool tundi, kuid asi oli seda väärt, sest saime need asjad hooaja lõpuni!

Täna sõitis Lee tagasi Londonisse! Kurb! Ahmed on ka kurb, sest kõik tema sõbrad kaovad järest - kõigepealt Moustafa, siis Abkarino (sp? Selle ma lihtsalt pidin siia panema, sest muidu Merka hakkaks jälle oma tähestikusuppi sööma) ja nüüd Lee. Nüüd peab Ahmed üksinda kõike tegema - tupekas!

Täna oli üldse õnnetu päev, sest Henri ja ta kamraadid suutsid oma digika kuhugi ära kaotada. Arvatavasti unustasid nad selle ühte minibussi, kuid siin on neid ilmselt rohkem kui sissekirjutatud elanikke.

Veidi enne kella seitset õhtul läks Kati vaatama, kes ukse taga oli ja nii kui ta ukse lahti tegi hüppas üks vene naine uksest sisse ja hakkas vene keeles jahuma, mis siis, et me ütlesime, et meie vene keelt ei räägi! Ta seletas tükk aega midagi, kuid me ütlesime talle, et ja jaa, saame ja sust aru ja mida iganes, omatigi see polnud nii. Peale selle naise külaskäiku helistas Merka retseptsiooni ja urjustas seal olevate poistega, sest kliendid ei tohiks teada, kus me elame!!
Positiivset leidus ka - nimelt käisime taaskorda ATV-dega sõitmas, sel korral olid meie tiimist kohal Kati ja Vernek, muidugi mina ka. Tuleb tõdeda, et üksinda on tunduvalt etem sõita, sest siis ei pea pidevalt muretsema, kas teine on veel peal ja hüpetest saab ka täiega üle minna! Sel korral näitasid kõik oma paremaid ilu- ja jõunumbreid.

Stiilinäide:
Vernek demonstreeris ka õhulendu, kuid sellest kahjuks pilti ei ole.

Peale järjekordset ATV lõbusõitu seadsime Kati ja Liisuga sammud Laguna Viasta poole nightshowd vaatama. Neil on seal kombeks iga riigi esindajatel wii karjuda lasta, et õhtujuht ütleb riigi nime, üks, kaks, kolm ja siis inimesed karjuvad. Seda tehakse muidugi ainult hotelli külastajatele, kuid üsna pea kui olin jõudnud Liisule öelda, et Nico (animation teami juht) võiks Eesti ka välja hõigata, tegigi ta seda. Alguses ei saanud me keegi aru, mis värk on, kuid kui ta juba teist korda Estonia hüüdis kiljusime nii kuis jaksasime, kuid siiski nii, et väärikus alles jäi!

Kuskil kella 3 ajal öösel oli meie uksel koputust kuulda, selgus, et Tarvol õnnestus pea lõhki kukkuda. Läksin siis nende tuppa ja rääkisin, mis mina arvan ja lõpuks kutsuti talle ka arst, kes võttis juba ainult kohaletulemise eest 50 euri. Selgus, et ma rääkisin täitsa õiget juttu ja haava oligi vaja õmmelda, kuid õmbluste eest oleks veel 100 euri küsitud ja seega otsustati, et oodatakse Eestisse naasmiseni, sest seal on arstiabi ju tasuta.

10.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:25

0

Päevast ei olegi erilist mõtet kirjutada, sest need on meil juba väga üksluiseks kujunenud, kuid õhtul tulid Crown Plaza animation teami liikmed meile külla ja plaanisime koos Laguna Vistasse nightshowd vaatama minna. Lõpuks kujunes küll välja nii, et sinna läksime vaid mina, Liisu ja Kati, kuid pärast saime teistega Patayas kokku ja tantsisime nii kuis jõudsime!

Ahmedil õnnesus muideks selle kuu aja jooksul, mil me siin oleme olnud, oma teine telefon ära kaotada. Teine telefon - saate aru, minu telefon on juba mingi 4 aastat vana ja ikka alles :D

NB! Anni pesi McDonaldsi vetsus jalgu, ja kraanikauss oli nii kõrge, et ta väänas seda tehes jala ära!!!

07.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:26

2

Kui Anniga täna netist tagasi tulime märkasime Starbucksi juures arvatavasti maailma kõige jubedamat täispuhutavat jõuluvana üldse!!! Arvan, et suudaksin õhupallidest ka ägedama jõulutaadi kokku meisterdada, kui see värisev vana, mis tuntud kohvipoe kõrval seisab!


See ATV seal kõrval muudab kõik ikka väga pühadelikuks, kas pole?!
Õhtupoole plaanisime Merka ja Ahmediga taaskord Patayasse minna, kuid kainena me seda teha ei tahtnud ja nii kujuneski välja, et me lihtsalt istusime ja rääkisime - teemad varieerusid usust pereni.

PS! Mika ära siis unusta emale öelda, et ta Tele2-te helistaks ja neid rängalt sõimaks, sest ma tahaks lõpuks ometi helistada you know!!

06.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 07:21

0

Külastasime Anniga täna ühte vaieldamatult parimat riidepoodi siin Nabq Bay’s. Leidsime sealt hirmus ilusad kleidid, kingad ja kotid. Asi oli nii, et Anni proovis ühte halli-musta triibulist kleiti, mis nägi ta seljas ülisupermegahea välja ja samal ajal ütles poemüüa mulle, et tal on ka midagi spetsiaalselt minule - ja nii see oligi! Ta tõi mulle ühe äärmiselt lihtsa lõikega, kuid mulle päris hästi selga istuva musta kleidi, umbes kaheteist sentimeetrise kontsaga punased kingad ja praktiliselt samas toonis käekoti. Uskuge või ei aga ma nägin isegi enda arvates selles kostüümis päris püss välja, või nagu Mika ütles - täitsa kahur! (egolaks…sorryyyyyyy)
Anni proovis umbes samasugust musta kleiti kui minagi ja minu arvates nägi ta selle kleidiga ikka rängalt hea välja, kuid talle millegipärast see ei meeldinud.
Päeva jooksul õnnestus meil Anniga lõpetada viie kostüümi joonised, kuid arvame ikkagi, et õmbleja, kes asub meist kolme tunni bussisõidu kaugusel, ei saa neist õigesti aru! Näiteks Pipi kostüümid tulevad meil sellised nagu paremal pilt on.

Pean mainima ka seda, et homme varahommikul sõidab Mustafa, kellel on tegelikult veel kolmteist eesnime, kaheks kuuks Kairosse eksameid tegema. Tänu temale me ATV-dega sõita saimegi!

Loomulikult oli ka juba tavaliseks saanud Pataya külastus päevakavas, kuid sel korral toimus see tunduvalt väiksema seltskonnaga ehk siis vaid Ahmed, Lee ja mina. Nurisemiseks pole aga põhjust, sest tantsida on alati tore, mis siis, et Ahmedi kõrval mul kompleksid tekivad, kuid ikkagi!!!!

05.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 05:32

0

Lastetoas meil täna kliente ei leidnud, kuid see on hea, sest Ali-Baba oli suurpuhastuse all. Te ei kujta ette ka, milline see põrandapesu vesi oli - JUBE! Põrandakivid andsid värvi ka veel ja siis oligi vesi selline potipunane. Läksime siis Anniga restorani küsima, et kas me kooki võime võtta, et baaris süüa, siis öeldi, et ei tohi. Meie aga olime nii solvunud ja nii suure koogi söömise vajadusega, et läksime mänedserile, kelle nimi on arvatavasti Ahmed või Muhhamed, kitule ja tema kohe lubas meil seda kooki võtta :D .

Lastediskole ei ilmunud taaskord ühegi mudilast ja selletõttu tegime jälle enda tantse. Meie üllatuseks tuli lõpuks Ali-Babasse päris palju rahvast kokku ja uskuge või mitte, aga neile meeldisid meie tantsud. Meist tehti isegi pilte!! Uus Kroonika laks?!?

Internetti külastades leppisime Ahmediga kokku, et õhtul on taaskord Pataya (ei mitte Tartu klubi) külastus ees. Esialgsed plaanid olid samad, mis eelneval õhtul, et mina ja nemad, kuid siis lisandus ka Harri ja õhtu arenedes muutusid plaanid veelkord ja Anni ning Merka tulid samuti koos meiega peole.

Esmalt seadsime sammud alkoholi järele ja istusime siis La Stradal maha ja lasime maitsemeeltel oma tööd teha. Peale pudelit rummi hakkasime lõpuks klubi poole liikuma kuid eelnevalt olime Merkaga avastanud, et Lee’l on jube hea lõhn ja siis me lihtsalt jälitasime teda! Uskuge, meil oli endal vist veel imelikum kui Lee’l, peale meie halva jälitusoskuse avastamist. Tantsida sai palju ja hea seltskonna tõttu oli ka tuju positiivne, mis siis, et Anni ja Ahmed vahepeal karvupidi kokku läksid! See õhtu lõppes aga alles viie ajal, millest võib järeldada, et peod lähevad järjest paremaks!

04.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 04:12

0

Päev oli meil nagu iga teinegi - sai tehtud nii tööd kui nalja. Meie Anniga aga avastasime, et jube mõnus on enne hommikuse vahetuse lõppu baarist saiakesi ja kohvi võtta, siis maha istuda ja lihtsalt rääkida!

Liisu, Harri ja Anni said millegist toidumürgituse ja nad jooksid üksteise võidu vetsupotti kallistama! Annil õnneks nii paha ei olnud kui teistel, muidu oleks vetsudega kitsaks läinud.
Epideemia tõttu pidin Ahmedi ja Leega üksinda välja minema, kuid ikkagi oli lõbus ja sai palju naerda. Ahmediga koos tantsimine aga tekitab tõsiseid komplekse, sest tüüp lihtsalt liigub niivõrd hästi.
Õhtu oli vahva ja leidis lõpu alles poole nelja ajal.

03.12.2008

Posted by Cookie Monster | | Posted on 22:36

0

Nii, nüüd pean ausalt üles tunnistama, et ma ei pannud selle päeva kohta midagi kirja! Aega oleks küll olnud, kuid alati tuleb ligi sada kaks toimetust päevakorda, mis vajavad kohest tähelepanu. Ometigi võin sajaprotsendilise kindlusega väita, et midagi eriti üllatavat ja erakordset ei toimunud.
Lastediskole ühtegi last ei tulnud ja seega saime enda tantse harjutada. Hetke seisuga on neid kokku üheksa ja tuleb tunnistada, et vahest lähevad nad ikka omavahel sassi ka.

Õhtu tipphetkeks oli arvatavasti Merka ja minu “tere, oleme imelikud-maa” külastamine. Kõik sai alguse töövormist ja pearättidest, kui meil mõlemal need seljas olid läksime elutuppa ja väitsime, et me oleme gäng ja kaksikud veel pealekauba. Millegipärast ei tahetud meid aga eriti uskuda. Hakkasime siis sünkroonseid ja ka mitte sünkroonseid liigutusi tegema, muidugi ka meie juba tavaliseks saanud lollusi ja kindlustasime kõigile, kes seda nägid, naerukrambid.
Ühesõnaga on meil elu siin lõbus ja vahelduv, kuid lund tahaks ikkagi!

Hommikul käskis Merka mul paakidele jalad alla ajada, sest meil oli üks väike üllatus vaja ära teha! Nimelt läksime me lastepopsunurgakesse ja hakkasime jõulusokke õmblema, kuhu päkapikud saaksid komme panna! Seitsme soki õmblemiseks kulus meil kolm tundi, kvaliteet pole küll kõige parem, kuid mõte on südamest ja siiski tulid need väga nunnud!















Teibiga panime seinale - mägiaivarid oleme Merkaga :D

Liisu sokk















Kati sokk















Merka sokk















Anni sokk















Harri sokk















Verneku sokk














Minu sokk














Nii nad nüüd ripuvad meie koridori seinal ja ootavad, et päkapikud neisse midagi paneksid ja meie nad uuesti tühjaks teeksime!

Õhtul mõtlesime asju veidi rahulikumalt võtta ja väiksed koksid teha. Viski oli harjumatu maitsega ja seega jätkus teda kauemaks. Sai lahatud teemasid Eesti valitsusest vanaemadeni välja. Mingil hetkel avastas Vernek, et tal on külmikust midagi vaja, kuid kohe kui ta külmkapi ukse lahti tegi lendas sealt minu guava nektari pudel põrandale kildudeks. Ma ei olnud küll seda veel juua saanud, kuid põrand lõhnas küll pärast väga meeldivalt. Vähemalt oli tast natukenegi kasu…

Tänane hommik oli üllatavalt vaikne - ei tea, mis toimus. Asi võis muidugi olla ka päkapikus, kes meile shokolaadi tõi, kuid mine tea!

Lühidalt kokku võttes oli päev väga sündmustevaene ja veniv. Ometigi tunnen, et siinkohas on vist õige aeg ära mainida fakt, et kana ja veise vokiroad, mida ma täna õhtul sõin olid galaktiliselt maitsvad võrreldes teiste toitudega, mida siin nii sibulatele, kui ka meile serveeritakse.
Õhtul läksime juba suurema kambaga netti, kuid lõpuks jäime sinna vaid Liisu ja mina. Te ei kujuta ette ka, mis meil seal toimus. Muud ei kuulnudki, kui et nii ikka ei ütleks või nii ikka ei teeks. Istusimegi kaheksei seal ja irvitasime meeletult kas teineteise või enda üle - kõrvalvaaajatel võis veidi imelik olla meid vaadata, kuid meil oli liiga lõbus, et seda märgata!

Arvake kuidas tänane hommik algas - täpselt nii - uksepauguga! JUBE noooh!!!!! Need paugutamised mõjuvad mu väiksele kurnatud peale kui lennukid nine/eleveni ajal World Trade Centerile.

Alustasin tööpäeva üksinda, sest ei ole erilist põhjust lastepopsunurgakest lahti hoida kui lapsi pole. Peale viie minutilist istumist austas mind oma kohaleilmumisega Ahmed, kes rääkis kuidas ta telefoni ära kaotas ja samas ka õhtul vägijooki tarvitama kutsus. Üsna pea leidis ka Anni, et toas passimisel pole erilist mõtet ja tuli samuti minu juurde istuma.
Lõuna ajal tahtsime Merkaga taaskord sukelduma minna, kuid kahjuks jäi see sel korral ära. Nimelt oli asi selles, et sibulad tahtsid ka kõik vee alla minna. Kahju oli, sest me nii ootasime meie järjekordset veealust teepidu.

Õhtu saabudes lastediskot ei toimunud ja seega seadsime Anni ja harriga oma sammud La Strada poole teele. Seal sattusime Ahmediga kokku, kes meid oma briti sõbra Lee juurde jooma kutsus. Alguses ei olnud ei Annil ega Harril erilist tahtmist sinna minna, kuid millegipärast me seda ikkagi tegime. Arvestades fakti, et me nägime Leed sel õhtul esimest korda, osutus ta üllatavalt meeldivaks persoonika ja temaga oli väga lihtne suhelda. Nii hea oli kuulda inglise keelt! Tundsime end tema korteris kui kodus - diivanid, telekas, laud - nii kodune tunne tuli kohe! Õhtu kulmineerus minu ja Lee vaidlusega. Ta üritas mulle selgeks teha, et lahtikäivat diivanit võib ka voodiks nimetada, kuid minu jaoks oli see ikkagi diivan, ja uskuge või mitte, aga me vaidlesime sellel teemal üks hea kümme minutit. Vot selline istumine/joomine on midagi sellist, mida tahaks kindlasti veelkord korrata!

Tänane hommik algas taaskord juba tavaliseks saava äratusega - uksepauguga. Tuleb tunnistada, et pole üldse tore saada sellise paagile jalgu ajava äratuse osaliseks.
Tundub, et terve tänase päeva parim osa oligi sukeldumine! Ma poleks elusees arvanud, et antud harrastus mulle nii väga meeldida võib.

Üle ma ei tea, mis aja, oli meil täna taaskord koosolek, kus oli palju karjumist ja tähtsusetuid vaidlusi, ning äärmiselt vähe probleemidele lahenduste leidmist.

Täna oli selline tore päev, et saime Merkaga sukelduma minna! Ilgelt fun oli! Esimesel paaril korral oli küll jube paanika, kuid lõpuks sain asjale pihta. Point oli selles, et tuli suu kaudu hingata :D Mask oli ka suur ja siis ujusingi nii, et hoidsin ühe käega seda kinni.

Muu meil siin aga enam eriti tore ei ole - nimelt on hakanud tekkima mõttetuid tülisid ja koguaeg pauguvad uksed! Kõigil on midagi öelda. Suht ränk on hommikul mingi ukse prõmaka peale ärgata. Eriti mõnus on ka see, et mina, Harri ja Vernek elame ju elutoas ja kõik möll just seal toimubki!

Kella ühe ajal öösel jõudsime oma esimeselt peale palgapäeva traditsiooniliseks saavalt ATV safarilt tagasi. Kõrb, ATV-d, meie ja meie sallid! Kõik olid täiesti eufoorias - te ei kujuta ette ka, milline nauding see on! Ahmed üritas meile väikest nightshow’d korraldada ja selle käigus õnnestus tal maksimaalselt kuuskümend kolm kilomeetrit tunnis sõitev muruniidukite perekonda kuuluv aparaat külili ajada. Selle toimingu käigus läks tal ka korda end veidi vigastada, kui ega see ei seganud meil õhtust maksimumi võtmist! Tagasi hotelli jõudes avastasid kõik, et nende mustad riieded olid digimuutunud hallideks! Viimase toiminguna enne magamaminekut sai ka nägu puhastatud ja oh imet - vatipadjad olid täitsa mustad!

Eilne õhtu!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 08:39

1

Viiksin teid siis kurssi ka oma eilsete seiklustega Naama Bay's. Nimelt kargas Annile kuskil kümne ajal õhtul pähe mõte, et võiks klubisse minna, sest ega ei viitsi ikka eriti toas tühja passida. Eriti veel kui Merka ja Virko võistlevad väga pingelises Yatzu duellis ja teised omi asju ajavad. Haarasime siis Anni ja Harriga mõttesabast kinni ja hakkasime kohe asjatama. Meie Anniga hakkasime siis kohe hilpe selga proovima, nagu piigadele kohane. Peale väikest moeshowd seadsime oma väikesed lallud poodi lauluõli järgi. Ostsime mingit kohalikku vodkat ja arvatavasti jäi see viimaseks korraks seda osta, sest Anni ei seedinud seda just hästi.

Poes käidud, hakkasime kohe jooki pruukima - päris libedalt läks alla! Mõtlesime Harriga, et käiks enne prallele minekut pesemas ka ära aga vett ei olnud. Tegelikult oli küll ju, vetsu põrandal on pidevalt meil kaks sentimeetrit vett, oleks sinna kõhukat hüppand ja asi ants eksole - päris meeldiv sibiaroom oleks ka olnud muidugi. Harri helistas retseptsiooni ja kurtis meie muret, öeldi et hiljemalt poole tunni pärast tuleb vesi tagasi. Tunni aja pärast ta tuli ka! Lõpuks, kui pestud saime, sättisimegi end Naama Bay poole teele. Saime suhteliselt kähku bussile ja meie õhtune seiklus sai ametliku stardi. Marsas olid isegi normaalsed muhhad, sai isegi inglise keeles räägitud nendega.

Naama Bays võtsime esimeseks sihtpunktiks Pascha, mis osutuski õhtu kõige etemaks klubiks. Pascha sümboliks on kirss, väga viis eksju (teate küll mu ebameeldivalt tõsist kirsihullust). Tegime turvaga seal diili, et meie saadame oma hotelli kliente sinna ja terve animation team saab alati tasuta sisse! See diil sobis mõlemale osapoolele. Juua saime klubis tasuta, mingid kohalikud hakkasid suht närvidele käima peagi ja tahtsime tulema tulla sealt, kuid mainisime seda turvadele ja meid eskorditi vip alale!! Väga kõva värk ma räägin!

Peale Paschat külastasime Little Buddhat, ka sinna saime tasuta sisse, sest lehvitasime oma töötõendeid. Erilist muljet see koht mulle küll ei jätnud, kuid rahvast oli ja tundus, et mõningatele isegi meeldis seal.

Järgmiseks peatuseks oli Hard Rock Cafe, kuhu samuti tänu oma töötõenditele tasuta sisse saime! See koht ka eriti meile ei istunud ja tulime sealt üsna peagi tulema.

PS! Kolme klubi jooksul suutis keegi mulle oma kontsaga väikse varba peale astuda ja nüüd on seal sinikas!!!!

Poole tagasisõidu ajal avastasime, et meil on ainult 11.75£ lahtist raha, kuid tegelikult oleks olnud 15£ bussisõidu hind. Me ei viitsinud eriti põdeda ja ronisime bussist välja, viskasime juhile selle papirulli ja hakkasime astuma. Vot nii käivad asjad meil siin!

Nii palju siis eilsest, kirjutaks ehk siis midagi ka tänasest.

Äratus oli täna kell kaheksa, sest läksime Crown Plazasse teisele teamile külla. Neil on väga lahe hotell! Saaks ise ka sellises hotellis tööd teha nagu nemad oleks kohe vastikult äge. Päris virisemiseks põhjust pole, sest meie team on ikka meie team ja kus iganes me ka poleks, on meil alati sigavinge ja tore olla! Iseenesest oli päris tore lihtsalt käia ja vaadata, kuidas neil asjad on aga poole külastuse pealt läks kõht nii kuradi tühjaks, et jube kohe!

Peale tagasitulekut mõtlesin, et ei lähe magama, kuigi olin väga väsinud, et ehk saab õige graafiku tööle jälle, aga no mitte midagi polnud teha ja läksin ikkagi tuttu. Ärkasin ja tulimegi Merka, Anni ja Harriga netti uudiseid lugema ja blogisid uuendama. Nüüd, kui olen taaskord uue üllitisega valmis saanud, käime Metros, sest mul on liimi vaja ja siis lähme McDonaldisse sööma!! Hoidke kõva!!

Mõned pildid ehk:

Meie hotelli bassein, taga paistab ka amfiteater














Amfikas lähemalt siis














Ja vot sellised granaatõunad on meil siin!














Räägiks siis ehk ka tänasest päevast veidi.

Hommikusöök oli nagu hommikusöök ikka, mulle eriti süüa seal ei leidunud, kuid kämblatäis sulatatud juustu sai küll rotitud.

Peale tänast esimest toidukorda lohistasime oma paagid tuppa tagasi ja oh üllatust, mis edasi hakkas saama - kõik keerasid magama tagasi ja järjekordne äratus oli kell 13, ehk siis lõuna ajal. Me justkui magaks toidukorrast toidukorrani, kuid tegelikult see päris nii pole. Nimelt hakkas meil kohe peale lõunasööki tõsine tantsutrenn, mis minul küll eriti hästi ei läinud. Asi oli siis sellest, et kõik tantsud läksid omavahel sassi ja mõned tantsud ei tulnud üldse meelde. Uutest tantsudest ma parem ei räägigi - üks käsi siia, vasak jalg sinna ja siis tekib küsimus, et kuhu see teine käsi minema pidi. Üks suur segapuder ma ütlen!!!!

Nüüd me siis istume Merka ja Katiga taaskord Starbucksis, mis hakkab vaikselt juba meie teiseks koduks kujunema, netis, kuid sel korral otsustasime Merkaga jääkohvist loobuda - kas me pole mitte targad?

Muideks ema mainis, et Mika on normaalseks hakkand - palju õnne! :D

Mainiks alguses ära, et tegu on eile õhtul kirjapandud unejutuga, sest 24/7 me päris netti ei saa!

Aeg on järjejuttu lugeda, aeg on järjejuttu lugeda…aeg on järjejuttu lugeda!!!


Mis meil siis täna toimus? Ei toimunudki eriti midagi kui aus olla. Tööd me täna ei teinud, sest mingi kohalik muhha lubas ise venelastele stagnaaegset poppi mängida ja seega ei olnud meil sinna asja, sest selliseid folktantse meie küll ei oleks osanud tantsida nagu nemad seal!

Äratus oli meil alles kell 13, sest öösel kõik jõid ja oli vaja pohmakat välja magada. Peale stiilselt hilinenud äratust seadsime oma sammud restorani poole, kus oli meie kõigi üllatuseks väga hea söök. Piprateraks suhkrutoosis oli aga meie avastus, et praktiliselt igas väga grandioosses plastikklaasis, millest me jõime, leidus väikseid ujuvaid tuukreid, mille päritolus keegi arvatavasti kindel olla ei saa.

Maitsvale lõunale järgnes grupiviisiline Starbucksi külastus, millest eelnevalt juba kirjutasin. Vedelikust, mida kohalikud nimetavad veeks, tehtud jää tekitas Merkal ja Liisul väga tõsise paagi lahtisuse ja esimesel osapoolel isegi kolm regurriteerimis seika. Õnneks pole minu metabolism veel kannatada saanud ja seega ei ole mul ühtegi vetsuseiklust, millest lähemalt jutustada.

Ka õhtusöök oli limanäärmeid erutav ja seetõttu läks see veel eriti libedalt alla. Enne magamaminekut, ehk siis kuskil kella ühe ajal öösel, otsustasime, et võiks veel tantse harjutada - mõeldud tehtud. Lõpuks kujunes välja nii, et me keerutasime oma puujalgu umbes kella kaheni ja viimase tantsu võtsime ka videolindile. Oh seda jubedust küll! Mõnda häiris kaamera, teisel oli pea pilvedes ja kolmas (ehk siis mina eksole) tantsis nagu viis aastat hullumajas kinni olnud kaerajaani fänn. Selle video nägemine oli ikka päris muserdav! Aga pole muret, hoian end tagasi ja peagi kepsutan nagu kolm aastat hullaris istunud mimm!

Aga nüüd ongi jõudnud kätte aeg, kus tuleks magama jalla (minna, igas vormis ja käändes).
Homme jätkub Kadi seiklus beduiinide kõrvalrajoonis ehk siis Sharm El Sheikh’is.

Mika tahtis!!!

Posted by Cookie Monster | | Posted on 05:33

0

Niisiis...
Mika mainis eile, et võiksin ka blogima hakata, et oleks vähemalt mida lugeda eksole! Egiptusessse ju igapäev ei satu, et muljetaks siis ehk!

Istume praegu Liisu, Kati, Merka ja kahe luuseriga Starbucksis netis ja joome jääga - rõhk sõnal JÄÄGA - kohvi! Õhtuks peab mingi puristamisgraafiku tegema vist! Kaks vetsu 9 inimese kohta...läheb raskeks! Üks vetsupott lekib ka veel, nii et we're gonna have fun!!!

Suure tantsimise peale on küünarnukk täiega kasjakki hakkand panema, aga pole hullu - proovide ajal elastikside peale ja night show ajal rockime täiega (mis siis, et osad tantsud ikka sassi lähevad)! Tantsud on sellised...noh...suht liigutama panevad eksole! Kahju ainult, et venelased nii täis on koguaeg ja ainult mölisevad meiega!! Eile nad lubasid meil baari ära wreckida kui me tantsimist ei lõpeta. Päris hea on nii oma tööd teha! Kõikidel oli, et wtf nagu.

Eile õhtul oli lõppkokkuvõttes ikkagi päris fun! Peale kõiki neid ähvardusi lasi enamus teamist küll kiiremini jalga kui tuulispask, mis kunagi Tallinna külastas, kuid mina, Merka, Anni ja Harri jäime ikkagi sinna. Hiljem hakkasime siis nimelt tantsima nagu vene babuskad ja vähe meid kottis, mis need seal arvasid eksole! Tantsisime nii, et jube ja stange...noh tegelikult terve ihu oli rängalt märg! Cause girls, they wanna have fun. Yeah girls just wanna have fun!

Muidugi peab mainima ka Merka ja minu juba igapäevaseks saanud apteegi külastust. Huvitav, kas me varsti püsikliendi soodustust ei hakka saama? Peale apteegi väisamist istusime siis Merkaga trepile maha ja hakkasime oma "moskiito"
hammustusi geelitama. Hommikul avastasime, et see nii nimetatud putukahammustuse geel oli rohkem nagu mingi odav kilemask, mille oli kokku komposeerinud mingi algaja apteeker. Õnneks maksis see ainult kolm poundi, ehk siis kuskil seitse eeku.

Ragistan täiega ajusid hetkel, et milliseid kleite lasta õmblejal meile Anniga teha. Ettekujutus on täitsa olemas, aga oskaks siis seda ka paberile panna.

Bljääd ma ei viitsi enam kirjutada :D
Põhimõtteliselt kui aega saan viskan ka varasemad postitused üles, aga hetkel on need veel inglise keelsed ja ainult minu arvutis, kuid väga osavasti ära encryptitud!!!

See ya!!!!