COOKIE-MONSTER

…who drives me kicking and screaming for fast food!!!

Njah, viimasel ajal me muud ei teegi kui ainult sööme, aga mitte hotelli toitu – ei seda me enam ei puutu – või noh…mina enam mitte... Nimelt korraldasime näljastreigi, mis mõne jaoks kestis küll vaid päeva, kuid streigi põhimõte seisneb selles, et me lihtsalt ei käi hotelli restoranis söömas. Pigem ajame oma jogurteid ja müsli batoone kahe käega näost sisse!

Täna oli suhteliselt produktiivne tööpäev: sai pulgamängu tehtud, tselluliidi heidet, tsikid mängisid võrku ja muidugi sai ka tantsitud – ühesõnaga sai terve programm ilusti läbi tehtud! Mini disko oli küll klientuurivaene (tõlge: vaid 2 last), kuid see eest vahva! Päeva puändiks osutus oriental show, mille toimumisest meie mitte muffigi ei teadnud ja õhtul, kui pidime restorani ukse ees seisma, et rahvast nightshow sisust teavitada, reklaamisime meie mängude õhtut! Vot tak!! Ometigi tuleb tunnistada, et sel korral oli tunduvalt rohkem rahvast kohal kui eelmise orientali ajal, mille me orientalina ka välja reklaamisime – järeldused võivad kõik ise teha…

Oriental show ajal saime me ühe suure saladuse jälile! Nüüd tuleb midagi ekstra Toivole! Mäletad neid fekaalitriipe meie toa laes ja küsimust, millele me siianii vastust ei teadnud, et kuidas need küll sinna said?? Täna saime me selle teada! Teooria, et keegi hüppas peffiga lakke, pidas küll paika, kuid nüüd me teame isegi kes seda tegi! 99% tõenäosusega oli selleks üks orientali vendadest, see väike, kes hobuse paake mängib, sest täna, kui nad jälle hobust tegid, hüppas ta ikka väga kõrgele oma tagumendiga!!! Tema raudselt käiski oma peput meie lakke pühkimas – häbi tal olgu!!!

Võiksin järgmisena kirjutada liblika metamorfoosi kolmandast staadiumist, kuid ma ei tee seda! Kirjutan hoopis Liisu konnasilmade operatsioonist – palju toredam eksole! Nimelt oli Kati valgustaja rollis ja mina doktori osas! Võin uhkusega öelda, et operatsioon möödus ilma komplikatsioonideta ja selle võib lugeda edukaks! Kannal oleva valu tekitava probleemse kogumi  eemaldamisel esines küll väike veritsus, kuid suutsime selle kiiresti peatada – patsient jäi ellu ja kõnnib omal jalal!!

Kindlasti pean ära mainima ka selle, et ostsin hiljuti välikõvaketta, kuid te ei arva elusees ära, mis värvi see on! Must see ei ole, punane samuti mitte – hoopis ROOSA on!! Jap, täpselt nii – roosa!!! Aga see on ilus ja väike, mahub tagataskusse ja on lihtsalt hea vaadata.

Käisime kõrval oleva hotelli animatsiooni tiimiga tutvust tegemas! Väikse vestluse käigus selgus, et nende tiimi kuulub viis meessoost isikut ja kaks naist – meile see sobib (teine kuu Egiptuses HALLLOOOOO!!!!). Esmamulje neist oli hea, nad lubasid meile isegi uusi asju õpetada! Ometigi pidime üsna peatselt neis pettuma. Nimelt pidime ühega neist 00.15 kokku saama, kuid tüüp lihtsalt ei andnud ennast näole ja väitis, et oli meid juba ootanud, kuid meie osapoolt polnud kuskilt näha ja seega ta lihtsalt läks minema. No see tüüp on sel juhul küll nagu Schummi, kes liigub kiiremini kui 200 km/h, sest muidu oleksid tsiikad teda näinud!!! Suht hea korv või mis??

Teise animatsiooni tiimiga on seotud veel üks huvitav seik! Kui me nende hotelli territooriumile kohale lendasime, oli neil parasjagu käimas latiino tantsu kursus. Looks oli aga Aventura – Obsession, mis on teada olevasti ka üks meie tantsudest, kuid meie ja nende tantsul on täiesti erinevad liigutused. Liisu, Kati ja mina hakkasime kohe tuttavat muusikat kuuldes jalga keerutama ja uskuge või mitte, aga meie tantsu pärast jäi isegi võrkpall seisma ja tädid, kes üritasid tantsu õppida, said meie peale nii vihaseks, et tulid isegi nina alla hüppama. Meessoost isikud aga nõudsid, et me jätkaksime ja tõid, ma ei tea kust, isegi toolid kohale, et meid jälgida!! Meil oli fun, kuid sellel animaatoril, kes üritas latiino kursust läbi viia, ei olnud just kõige meeldivama näoga, kui me neilt kõik tähelepanu ära varastasime – huvitav miks küll?!…

Põhimõtteliselt oleks veel asju millest kirjutada, kuid ma ei viitsi – saage minust ka aru – ma olen animaator, kes veedab praktiliselt kolmteist tundi päevas jalgadel – energia on lihtsalt otsas!! (Tegelikult nii hull asi muidugi ei ole…eksole!) Aga teie olge musid edasi ja ärge mind päris ära ka unustage!!!