COOKIE-MONSTER

Käisime ekskursioonil nimega kohtu Kreetaga, mis koosnes väikeste mägikülade, iidsete hauakambrite ja Kourna järve külastamisest. Nägime palju selliseid kohti, mida turistina ise seigeldes ilmselt ei avastaks. Bussijuhiks oli meil pooleldi Ukraina ja pooleldi Kreeta juurtega äärmiselt jutukas mees Angelos. Bussijuht rääkis vaid vene ja kreeta keelt seega oli meil väikeseid raskusi tema mõistmisega, kuid kuidagi saime hakkama ja isegi nalja sai visatud!

Külades oli näha vaid mehi tavernides istumas ja jälgimas, mis tänavatel toimub. Naised on üldjuhul päevad läbi kodus ja tegelevad majapidamise ning kokkamisega. Mehed ootavad kuni naised neile helistavad, et toit on valmis, käivad söömas ära ja lohistavad enda ahtrid taas trahtrisse tagasi, et vahepeal aset leidnust omavahel jutustada – hullemad klatšimoorid kui naised!

Laste kohta käib täiesti teine jutt. Nimelt töötavad vanemad selleks, et nende võsukesed saaksid ülikooli ajal vähemalt 1000€ taskuraha ja endeid ehtida kõige kallimate ja uuemate firmariiete ja aksesuaaridega. Kool ei olegi nende jaoks nii tähtis, kui enda näitamine ja asjadega eputamine. Enamik lapsi elab kuni abiellumiseni vanematega koos ja seni kaua ei käida ka tööl. Easy living noh…

Küla tänavad on alati kahesuunalised, kuid samas vaid nii laiad, et mahutada korraga üks auto. Täiesti tavaline on see, et üks auto peab teise möödumiseks hea kümmekond meetrit tagurdama.

Kourna järv on Kreeta ainuke magevee järv ja see paikneb täiesti mägede vahel ning on ehk isegi natukene liiga soe. Tee järve äärde on allamäge ja mõlemale poole jäävad keraamika poed oma seitsmesaja kolmekümne nelja erineva tootega, millest üks on ilusam kui teine, mõningal juhul ka nilbem – siinkohal pean silmas soola ja pipra toose, mis on kilpkonnade kujuga ja üks teise seljas. Antud veekogu pole ainult oma vee pärast eripärane vaid ka selle, et seal elavad nimelt kilpkonnad. Kahjuks oli ainuke kilpkonn, keda meil näha õnnestus minu nabaneedi küljes, kuid alati on ju võimalus sinna kaunisse kohta naasta.