COOKIE-MONSTER

Käisime siis Siretiga Bravos, kuid kahjuks sarnanes see tondilossile. Seega siblisime nii kiiresti kui vihmas võimalik Sugarisse, et lõpuks ometi natuke tantsida. Sättisime fuajees oma sassis juuksekarvad ilusti soengusse tagasi ja in we went! Rahvast oli kindlasti rohkem kui Bravos, kuid siiski vähem kui lootsin. Ometigi oli äärmiselt fun – me praktiliselt ei lahkunudki tantsuplatsilt ;)

Õhtu jooksul lahutasid klubikülaliste meeli Sugari tantsutüdrukud, palja ülakehaga trummar ja üli seksikas Sky+i DJ(krrrmjäääu ;)). Minu lemmik seigaks antud õhtust oli üks dialoog, mis sai alguse sellega, et mingi suvaline tüüp tuli minu juurde ja küsis millegipärast inglise keeles: ,,do you want to dance,” kuid minu kõrvus helises tol hetkel vaid muusika ja küsisin siis vastu, et what? Selle peale ajas kutt oma selja sirgu ja ütles väga kurja tooniga: ,,sa ei ole inglane,” millele peale mina jahmatanult käratasin: ,, t*ra ütlesin, et olen inglane või?” Nagu isegi arvata võite oli see mees paari sekundiga mu silmapiirist väljas. Tegelt ma ei saa siiamaani aru, miks ta arvas, et ma inglane olen. But all good that ends good! ;)


Head ööd tibulibud,
musid-kallid

Kadi ;) 

Kallid kaasmaalased, teatan ametlikult, et olen kodumaad väisamas ja seda juba kuu aega. Olen nii mõnegagi tänaval kokku jooksnud ja siis saanud selle “miks sa ei ütlend, et Eestis oled” epistli, seega mõtlesingi, et on ehk siis parem kui teen selle kohta avalduse – eksole!

Netis mind eriti kohata ei või, kuid telefon on mul küll 24/7 käeulatuses ja number on sama, mis juba aastaid – seega võivad kõik, kellel peaks mind pakiliselt vaja minema, mulle lihtsalt helistama.

NB! Ei, ma ei toonud teile suveniire!

Eile õhtul otsustasime, et asume täna taaskord lõunaranniku poole teele, kuid sel korral paikadesse, mida keegi meist veel külastanud ei olnud. Kahjuks pean tunnistama, et kohad nagu Frangokastelo ja Hora Sfakion, mis on kuulsad kui päevituskohad valmistasid meile suure pettumuse. Nimelt ei olnud neis kohtades ei palme ega midagi muud, mida vaadata oleks tahtnud.

Oliivipuud õõtsusid küll ühtses taktis tuulega, kuid see ja mäed olidki kahjuks ainsaks vaatamisväärsuseks.

Vähemalt oli ettevõtmine tänu seltskonnale lõbus :)

Pildid tulevad siis kui olen need fotokast arvutisse suutnud transfeerida :P

Aga täna käisime me taaskord pealinna väisamas, sest tervel saarel on suured suured allahindlused ja tahtsime ka nendest osa saada. Tee oli taaskord pikk ja kurviline, kuid elas üle – me ju tugevad Eesti tüdrukud :D  Külastasime kõiki kohustuslikke vaatamisväärsusi ja kõiki poode, kus vähekenegi allahindlust oli – aega läks aga asja sai – kõik ostsid midagi – edendame Kreeta majandust ;) Tagasiteel peatusime ühes kohalikus popis rannas, kus meie Liisuga vetsu pähe kellegi majja sisse tormasime – oops :D Antud rand oli küll ilus ja puhas, kuid õudsalt ülerahvastatud, et kui sinna rannamõnusid nautima minna siis peab juba hommikul kell seitse koha kinni panema, sest muidu ei mahu ära…aa ja sealt väikesest turistikülast välja saamisega on muidugi ka veel oma lugu – nimelt õnnestus meil kuidagi ligi kahekümne kilomeetrine ring sisse teha ja täiesti mägedest ära käia – aga ega me ei ole siiamaani välja mõelnud, kuidas meil kiirtee vahepeal märkamata jäi :D Aga üldiselt oli tore päev, kui välja arvata intsident, mis meil õhtul mänedžmendiga oli – aga sellest ma ei kirjuta, sest see on liiga õel :P