COOKIE-MONSTER

Tänane päev ei kulmineerunud vaid palmide rannaga vaid hoopis sellega, et kolisime taaskord uude hotelli, mis minu arust ei ole absoluutselt oma kolme tärni väärt. Jube esimestel minutitel uues toas oli märgata pöidla suuruste prussakate õhinat saginat ja selle peale öeldi vaid it’s okay. Okei my ass – no proovige ise magada, kui koguaeg on hirm, et mõni neist sulle kaissu poeb ja lisaks neile mutukatele on voodi vedrustus täiesti läbi, magada saab ainult äärtes, sest keskel lamades on vedru perses kinni. Oleks siis toas jahegi aga ei, konditsioneergi ei tööta korralikult ja rõdu uksed ei käi lukku ja neid ei saa lahti hoida, sest rõdul on sipelgapesa. Juba esimesel kohtumisel mänedžmendiga tehti meile selgeks, et meie peame nende pilli järgi tantsima ja nemad mingied kompromisse ei tee. Vot sulle paremat elu – parem oleks olnud suu kinni hoida ja kannatada eksole!

Külastasime Kreeta lõunarannikul asuvat randa, mis kannab nime Limno Preveli ja on kuulsaks saanud kui palmide rand. Teekond sinna on küll pikk ja käänuline, kuid täiesti seda väärt. Allikad, mis mägedest alla vulisevad moodustavad jõe, mille kaldaid kaunistavad igas mõõdus palmid. Ainuke konks selles kõiges on see, et palmide lähedalt nägemiseks tuleb vesiratas laenutada ja julgelt vastuvoolu palmide poole vändata. Nii me siis tegimegi ja seda me ei kahetse! Varjude mäng, mis palmide tihnikus aset leidis oli lummav ja sealt ei tahtnudki eriti ära tulla, kuid lõpuks väntasimegi mere äärde tagasi ja laotasime rätiku maha, et natukenegi ihu pruunistada.

Käisime ekskursioonil nimega kohtu Kreetaga, mis koosnes väikeste mägikülade, iidsete hauakambrite ja Kourna järve külastamisest. Nägime palju selliseid kohti, mida turistina ise seigeldes ilmselt ei avastaks. Bussijuhiks oli meil pooleldi Ukraina ja pooleldi Kreeta juurtega äärmiselt jutukas mees Angelos. Bussijuht rääkis vaid vene ja kreeta keelt seega oli meil väikeseid raskusi tema mõistmisega, kuid kuidagi saime hakkama ja isegi nalja sai visatud!

Külades oli näha vaid mehi tavernides istumas ja jälgimas, mis tänavatel toimub. Naised on üldjuhul päevad läbi kodus ja tegelevad majapidamise ning kokkamisega. Mehed ootavad kuni naised neile helistavad, et toit on valmis, käivad söömas ära ja lohistavad enda ahtrid taas trahtrisse tagasi, et vahepeal aset leidnust omavahel jutustada – hullemad klatšimoorid kui naised!

Laste kohta käib täiesti teine jutt. Nimelt töötavad vanemad selleks, et nende võsukesed saaksid ülikooli ajal vähemalt 1000€ taskuraha ja endeid ehtida kõige kallimate ja uuemate firmariiete ja aksesuaaridega. Kool ei olegi nende jaoks nii tähtis, kui enda näitamine ja asjadega eputamine. Enamik lapsi elab kuni abiellumiseni vanematega koos ja seni kaua ei käida ka tööl. Easy living noh…

Küla tänavad on alati kahesuunalised, kuid samas vaid nii laiad, et mahutada korraga üks auto. Täiesti tavaline on see, et üks auto peab teise möödumiseks hea kümmekond meetrit tagurdama.

Kourna järv on Kreeta ainuke magevee järv ja see paikneb täiesti mägede vahel ning on ehk isegi natukene liiga soe. Tee järve äärde on allamäge ja mõlemale poole jäävad keraamika poed oma seitsmesaja kolmekümne nelja erineva tootega, millest üks on ilusam kui teine, mõningal juhul ka nilbem – siinkohal pean silmas soola ja pipra toose, mis on kilpkonnade kujuga ja üks teise seljas. Antud veekogu pole ainult oma vee pärast eripärane vaid ka selle, et seal elavad nimelt kilpkonnad. Kahjuks oli ainuke kilpkonn, keda meil näha õnnestus minu nabaneedi küljes, kuid alati on ju võimalus sinna kaunisse kohta naasta.

Hetkel, mil panin oma jalakesed taaskord oliivide rohkele Kreeta saarele, tuli mulle meelde, et kohalikel on millegi pärast äärmiselt raske mu nime hääldada. Neli lihtsat tähte, kuid hoopis eriskummalised hääldused: Kodi, Kõdi, Kädi, Keit, Kait, Kaidi, Katja ja Keidi. Peagi sai jälle selgeks see, et on täiesti absurdne neile õiget hääldust õpetada ja seega tutvustangi end tänaseks juba automaatselt Keidina, kuid ausalt öeldes on veel mõningaid persoone, kes ka selle nimega hätta jäävad

Hetkel loen raamatut nimega Attila: The judgement ja see on kirja pandud William Napieri poolt. Tunnistan, et mind pole iialgi ajalugu paelunud ja ma pole kunagi vabatahtlikult ajaloolist raamatut lugenud, kuid õnneks on see raamat teistsugune – see ei ole igav ega tähtsusetuid aastaarve täis. Võttes arvesse ka fakti, et see on mul siin oldud aja jooksul juba viies raamat, julgen nüüd juba 98%-lise kindlusega väita, et olene tõesti koju jõudes targem :P

Miks öeldakse, et pole olemas sellist asja nagu mehe ja naise vaheline sõprus? Mina suudan küll vastassoost persoonidega suhelda seksist kaugemal tasandil, kuid tuleb tunnistada, et mehed seda ei suuda.

Hetkel on kõige paremaks näiteks meie nüüdseks ekssõbrad Tomas ja Dimitris. Käisime nendega mitu korda väljas ja meil oli tõesti lõbus, kuid ma ei saa aru, kuidas me saime Liisuga nii naiivsed olla ja uskuda, et ka nemad tahavad vaid funni häävida.

Nimelt on lugu järgmine: viimane kord, kui nendega väljas käisime, muutusid nad väga julgeks ja hakkasid oma käsi toppima sinna, kus nende koht kohe kindlasti ei ole. Tomas tõi meid hotelli ja ta oli väga veendunud, et saab öö meie juures veeta – keep dreaming – õnneks on Liisu nii hakkaja tüdruk, et ta lihtsalt viskas selle kiimiku välja ja polnud palju puudu, et tüüp oleks ka jalaga paakidesse saanud. Järgmisel päeval ta helistas ja ei teinud juhtunust juttugi, seega eeldasime, et ta sai ise aru, et see oli eelneval õhtul liiga kaugele läinud.

Lähenes nädalavahetus ja saatsime macho mehele sõnumi, et tuleme vaid siis välja, kui nad hoiavad oma käed eemale ja ei ürita midagi, sest meie tahame lihtsalt väljas käia ja lõbusasti aega veeta ning ei midagi enamat. Lõppu lisasime ka selle, et kui ta ei suuda seda respekteerida, on meie sõprusel lõpp. See, et ta meile midagi ei vastanud ega helistanud, ainult kinnitas fakti, et tüübid lootsidki meid oma vooditesse meelitada.

Seega on enam kui kindel, et ütlus, et anna oma vastassoost sõpradele võimalus endaga magada ja nad teevad seda, vastab tõele. Olen enam kui kaheksakümmend kolm ja pool protsenti kindel, et sellega sõprus lõppeks ja sellest tulenevalt soovitan kõigil oma seksuaalseid ihasid talitseda.